Kahtlemata on olnud märgiline aasta ja see avab meile ka tulevikus uusi uksi. Me planeerisime algusest peale välissuunda tugevasti, aga et nii hästi läheb, ei osanud arvata. Me ei sidunud Sittowi projekti niivõrd väljapoole minemisega, vaid oma piirkonna ühe väga tugeva kunstniku nime teadvustamisega. Tahtsime ta koju ja ka meie kunstiajalukku tagasi tuua. See näitus pidi algusest peale olema meie kingitus Eesti riigi juubeliks, veel enne, kui EV100 programm valmis oli. Ja siis tulid uued näitused – Baltimaade sümbolistid, Konrad Mägi Roomas ... kõik uksed avanesid. Siiani saime hakkama, aga ei ole mõeldav, et me igal aastal niimoodi töötame.

Ei ole sugugi lihtne Eesti näitust välja saada, sest head kunsti on Euroopa muuseumid täis. Ja mitte midagi ei ole teha – on üldsuse teadvuses ringlevad nimed, mille peale joostakse tormi, ja need tööd kuuluvad üldiselt suurtele muuseumidele. Peame väga palju vaeva nägema, et oma geniaalseid loojaid tutvustada.