Sisukas elu tagasihoidliku kaane taga
Sattusin hiljuti lugema Abja-Paluojal pensionipõlve pidava Märt Londi (snd 1930) elulooraamatut „Curriculum vitae”. Tagasihoidliku kujundusega pehmekaaneline raamat ei trooni suurte raamatupoodide avalettidel, kuigi võiks – tegemist on lihtsa eesti mehe tagasivaatega oma elule, ja see elu on olnud huvitav.
Autor räägib haaravalt oma lapse- ja koolipõlvest Mulgimaal, märtsiküüditamisest, elust, õpingutest ja tööst karmis Siberis, jahipisikuga nakatumisest, sooblite küttimisest ja karudega kohtumisest taigas.
Eestisse naastes rajas ta aga Mulgimaa pealinna ehk Abja-Paluojale kuulsa lembelauliku Sofia Rotaru onu abiga paisjärve ning andis asulale selle ilme, nagu me seda praegu oleme harjunud nägema.
Pärast raamatu lugemist hakkasin mõtlema, et me oleme harjunud märtsi- ja juuniküüditamisest rääkima kui lõputust õudusest, mis eestlasi tabas. Kui paljud mõtlevad aga sellele, et Siberisse küüditatud noored elasid seal ju oma elu viljakad aastad. Küüditamine oli, tõsi, sunnitud valik, kuid mitte alati lõputu murede koorem. Või nagu ütleb autor ise oma raamatus: „Mulle on Siberist jäänud palju ilusaid mälestusi, olen näinud selle maa võrratuid põlismetsi ja mägesid, veetnud kaunid tudengiaastad Krasnojarskis ning kohtunud paljude suurepäraste inimestega.”
„CURRICULUM VITAE”
Märt Lond
Viljandi 2010