Millega on meil siis tegu? Nagu pealkirjastki võib järeldada, on Kalmet näinud suurel hulgal moodsa teatri etendusi ja tahtis nähtu üheks tükiks destilleerida. Ühesõnaga metateater, lavastus teatritegemisest. Selle tüki puhul tundubki kõige põnevam etenduseväline ehk sotsiaalne aspekt. Rõhutan ilmselget, aga Linnateater on suur ja pika traditsiooniga asutus, kus töötab terve armee inimesi ja ühte lavastust võidakse mängida sadu kordi. See on teater, mida massid armastavad. Need lavastused, mida mängitakse Kanuti Gildis (nüüd ka Vabal Laval), keskenduvad sõnale ja narratiivile märksa vähem. Tükid valmivad väikese tiimiga ja etenduvad vähe kordi, publik on palju väiksem ja märgatavalt noorem. Suurt eelarvet ega kuulsust siit ei saa, aga see tähendab ühtlasi, et muljet millestki avangardsest ja elitaarsest on märksa kergem tekitada. Ja nüüd tuleb üks Linnateatri tuntumaid noori näitlejaid, aastavahetuse kõige magusamal hetkel teleekraanil säranud rahvanaerutaja Pikale tänavale purkisittujate sekka!