Soomlase Ilkka Remesi “Ürgöös” ristuvad äärmiselt erinevate maailmavaadetega inimeste teed. Peategelane Antti Korpi esindab maalähedast, kuid oma keskkonnateadlikkuses ning “valge mehe häbis” siiski moraalselt aktiivset põhjamaalast. Samas leiab tegelaste hulgast ka äärmusliku katoliikluse, naiivse maailmaparandajalikkuse ja puhta kättemaksuhimu esindajaid. Ühe peategelase väärtushinnanguid aga on selgelt mõjutanud Soome keskkonnafilosoofi Pentti Linkola ökofasˇistlikekski nimetatud seisukohad.
Oma žanri esindajana on “Ürgöö” tugev, läbimõeldud ja pühendumist ning kindlasti ka kirjaniku isiklike tõekspidamiste sorteerimist nõudnud teos. Selles liigutakse nii Kagu-Soome väikelinnades, Brüsselis, Vatikanis kui ka inimkonna hälliks peetavates Aafrika piirkondades. Kuhu iganes Remes lugejat ka ei viiks, vähemalt “Ürgöös” teeb ta seda äärmise veenvusega. Küllaltki veenvalt jooksevad romaanis ka kaks põhisündmusi täiendavat liini: ajaloolise tausta lahtikirjutamine ning mõtisklused inimkonna suurte moraalsete valikute üle.
Raamat liigub samadel radadel, mis Phil Alden Robinsoni film “Kõikide hirmude summa”, kus maailm jõuab ühe kadunud ning valedesse kätesse jõudnud tuumalõhkepea tõttu sekundite kaugusele tuumakatastroofist.
Mitmetahulisema “Ürgöö” kliimaks moodustub pigem kõikide möödarääkimiste summast. Kuigi Remes ei ole iial olnud eriti tagasihoidlik oma romaanide sündmustiku haarde kujutamisel, on tema teostes siiski väikerahva esindajale omast loovimist isikliku ja üldise, kohaliku ja üleilmse vahel. Mis siis, et isiklik tasand – ehk siis tegelaskujud – jääb küllaltki õhukeseks.
Aga kes ühelt põnevusromaanilt inimloomuse süvaanalüüsi ootakski. Nüüdisaegse (keskkonna)terrorismi ning sellega võitlevate üleilmsete võrgustike tegevuse kujutajana on Remes meister.
“Ürgöö”
Ilkka Remes
Soome keelest tõlkinud
Kalle Kurg
Varrak 2007
