Kuhu minna suusatama?

Soomes on ametlikult 101 suusakeskust. Hiljemalt veebruaris-märtsis üürivad soomlased endale suusamajakese, nii et jaanuaris - veebruari alguses peaks veel mökkidesse mahtuma küll. Aga suusakeskuste valik on märksa laiem (vaata www.visitfinland.com, mis on maakeelne ja väga korralik suusakeskuste sait ).

2004. aasta parimaks suusakeskuseks on valitud Helsingist üle 1000 kilomeetri eemal asuv Levi, mis jääb ligi 200 km polaarjoonest põhja poole. Lõunapoolseim tundru ja suusakeskus Iso-Syöte asub umbes 700 km kaugusel Helsingist.

Himos sobib hästi algajale suusatajale või lastega perele ning eesti keelt kostab seal kõvasti. Oskajamatele soovitatakse Tahkot, kus paraku on enamik nõlvu valgustamata. Eks mõelda tasub nii transpordile Helsingist kui ka majakese kaugusele suusaliftist ning kaaluda tuleks enda tugevust suusatajana ning laskumiste pikkust. Tahkos on otse suusamäe nõlval uhke fondüürestoran, kus kambakesi saab puljongipotis liha moorida ning alla linnale vaadata. Piazza-nimeline ööklubi tundub seal samuti paik olevat, kuhu lipsudega mehedki linnast taksoga kohale tulevad.

Suitsusaunu igale vanusele

Kui kodumaised turismitalud vinguvad euronormide käes, siis soomlased on täiel rinnal suitsusaunast tõelise kunsti aretanud. Kas te kujutaksite ette, et peenest Holiday Clubi keti Katinkulta hotelli SPA välibasseinist pead tõstes näete palkmaja, mille katuse alt tuleb suitsu?

See ei ole tulekahju, vaid suitsusaun, kus hulk ihualasti inimesi sees on! Soomes on see kylpyla-kultuuris täiesti tavaline. Ja mis kõige kummalisem - keset hotelli õue, puudega köetava suitsusauna juures on jääauk ning mõistagi tiik koos jääkülma veega. Selles on midagi väga soomlaslikku.

Eesti keelt kuuldes esitab paljas soome meeskoorilaulja esiteks “Aisakellade” laulu ja seejärel proovib pisut mahedal baritonil Cyrillus Kreegi “Cyriega” jõudu. Seda kõike sajakraadises saunas. Tõeline imede maa!

Samas võib sadu kilomeetreid lõuna pool leida järvekaldalt suitsusauna umbes paarikümnele inimesele, ja hoovil, oo üllatust! seisab kuuma veega mullivann keset lumesadu. Vannis saab vahetada värvilist valgust. Ikka moodne ja padusoomlaslik käsikäes! Ja kui ligi kolmsada inimest mahutanud traktorisuuruse suitsuahjuga sauna näidatakse, tuleb lausa pisar silma. Eriti kui meenutada kõiki neid pisikesi armsaid Lõuna-Eesti suitsusaunakökse, mille tulevikuks on ilmselt sisselangenud katus.

Lumekingadega metsa

Muide, see pole veel kõik - Himose kandis ja mitmel pool mujalgi Soomes on levinud uus talverõõm – jääaugus ujumine. Täiesti ohutu kusjuures, sest talvevõõrad saadetakse lahti raiutud jääauku hulpima soojades kalipsodes ning pärast kupatatakse sauna. Tundub olevat igati menukas atraktsioon, millega keskmise ameeriklase võib põlvist nõrgaks võtta.

Kui Eestis kipub lumi meelest minema, siis käimiskeppide fännidest soomlased on toonud teise fitnessala – lumekingad. Nendega metsas matkamine on 60% tõhusam kaloripõletaja kui lihtsalt käimine. Eestis kutsutakse neid riistu lumeräätsadeks ning varem on neid kasutatud soo peal ja talvisel ajal edasi liikumiseks.

Kelgukoer või mootorkelk

Lähemad kelgukoerafarmid on Himose kandis. Koerad saani ette saab endale ise välja valida ja sõitma hakata kas rakendijuhiga või isejuhitava saaniga.

Huskyde ehk kelgukoerte tõul on uskumatult kauneid sinisilmseid isendeid, keda mõ-neski linnas juba lemmikloomana peetakse. Kelgukoerte retki saab korraldada nii ühe- kui mitmepäevaseid. Nutikad soomlased on välja mõelnud ratastel saanid, millega ka suvisel ajal koerasaanisõitu teha. Ilusad kummiratastega ja otse matkamiseks loodud.

Ka põhjapõtra, kes üllataval kombel suuruselt ja arukuselt meenutab mustvalget tõugu lehmavasikat, võiks proovida saani ette rakendada. Aga teisalt on võimatu aru saada, mida see jõuluvana nendes põtrades küll leidis. Muide, Rovaniemi pole ainus koht Soomes, kus joulupukki’t ja Santamaad võib kohata - neid on mitu ja mitte sugugi kehvemaid.

Ka mootorkelgusafari on harrastus, mida Soomes proovida saab ja Eestis mitte. Kes ATV-sõitu armastab, muutub mootorsaanist kergesti sõltuvaks. Käima tõmbamine, gaas ja pidur on ühed vähesed asjad, mis sellest riistast teada tuleb. Kiiver võiks peas olla, vanem kui 15 aastat ja juhilubade omanik tuleks samuti olla. Muu varustuse ja saapadki annab matkakorraldaja.

Vene papp keset Soomet

Jääs järvede peal mootorkelguga kihutada on väga uhke, kui ainult safari vedaja selle peale väga kurjaks ei saa. Sest hoolimata mootori võimsusest hoitakse sõitjate kirge vaos.

Keset Iisalmi linnakest asuvad sibulkuplitega hotell ja reisibüroo Artos, kus õigeusklike juhatusel majutust võib

leida. Kohe sealsamas on kirik, müüakse viirukipanne ja ikoone.

Karjala kannaselt nõukogude ajal maa pealt pühitud Soome õigeusukirikute makette ja 3D vaateid võib seal nautida koos asjaomase ekskursiooniga. “Ikka tähistame jõule koos ülejäänud kristliku maailmaga uue kalendri järgi,” lubab papp ja pakub klaasikese alkoholivaba glögi otse restoranisaali maalitud peainglite-freskode all.

Reisi toetaks Soome turismiarenduskeksus.