Soomeugri keeled on sugulased ka keelepuuta
Tahaksin kaitsta soomeugri keeleteadust Cornelius Hasselblatti Eesti Päevalehes (8. detsember) esitatud süüdistuste eest. Näitan, et soomeugri keelepuu mudel pääses kunagi maksvusele pärast pikka teaduslikku vaidlust. Nüüd on teadlased pakkunud välja mitmeid uusi mudeleid nagu "soomeugri keelte mets", võrkmudel, mangroovimudel, nakkus- ja lainemudel. Soomeugri keelte sugulus säilib ka siis, kui me asendame keelepuu mudelid tänapäevastega.
Keeleteadlased märkasid lapi ja ungari keele sugulust juba 18. sajandi alguses. Kuid selline ketserlik mõte sai Ungaris avaliku hukkamõistu osaliseks. Madjarid olid uhked. Neil olid olnud oma kuningadki. Laplased olid aga vaesed ja haisesid kalarasvast. Ungarlased neid endale sugulaseks ei tahtnud, tahtsid hoopis türklasi. Sellepärast, et türklased olid ajaloos vägevat osa etendanud.
Ungari keeleteadlane Gyarmathi jättis laplased rahule ja kirjutas 1799. aastal traktaadi, milles näitas ungari ja soome keele sugulust. Soomlased olid ungarlastele talutavamad ning Gyarmathi nimi sai kuulsaks.
Aga veel 19. sajandi teisel poolel pidasid ungarlased katseid näidata nende sugulust põhjapoolsete küttide, korilaste ja kaluritega Habsburgide poliitiliseks ma-nöövriks. Kardeti, et sellega võetakse ungarlastelt ära nende kuulsusrikas minevik. 19. sajandi lõpus peeti keeleteaduses nn ugri-türgi lahing, kus vaieldi selle üle, kas ungari keel on altai või soomeugri keel. Lahingu tulemusena hakati uskuma soomeugri keelte sugulust ja joonistati esimesed soomeugri keelepuud.
Praegu on Gyarmathi uurimusest möödas täpselt kaks sajandit ja keeleteaduslikust "ugri-türgi lahingust" natuke üle sajandi. Selle aja jooksul on soomeugri keeleteadus muutunud tõsiseks arenevaks teaduseks.
Paljud soomeugri keeleteadlased Eestis, Soomes, Ungaris, Saksamaal, USA-s ja mujal ei rahuldu enam korrutamisega, et soomeugri rahvaste ja keelte sugulust näitab keelepuu. Näitab küll, aga pinnapealselt, tabamata sügavamaid seoseid ja kontakte teiste keeltega.
Tõsised soomeugri, aga ka näiteks ka indoeuroopa ja semiidi keeleteadlased, on kogunud hulgaliselt andmeid, mis ei lähe kokku traditsioonilise keelepuu mudeliga. Seepärast on keeleteadlased joonistanud erineva kujuga soomeugri keelepuid. Teadlased ei oska õieti kuhugi paigutada näiteks saami ja mordva keeli. Ungari keelt on viimasel ajal hakatud soomeugri keelte hulgas pidama täiesti eraldiseisvaks.
Igasuguseid keelepuid on püütud täiendada noolekeste lisamise ja harude painutamise või kaarutamisega. Tihti polegi "parandatud" puumudelid enam keelepuud. Aga ikka ei saa nende mudelite abil uusi fakte seletada. Seepärast on paljud soomeugri, indoeuroopa ning semiidi keeleteadlased üldse loobunud keelepuu mudelist.
Asemele pakutud uued mudelid on keerukamad kui traditsioonilised puumudelid. Nad põhinevad keeleteaduse, molekulaarbioloogia, arheoloogia, ajaloo ning teiste teaduste andmetel.
Uute mudelite tunnistamine on aga mõnele keeleteadlasele sama vaeva- ja valuline nagu kunagi ungari ja soome keele sugulusegi tunnistamine. Seejuures ei märgata, et uued mudelid väljendavad samuti keelte sugulussuhteid nagu traditsioonilised keelepuudki. Ka ilma keelepuudeta jäävad näiteks heebrea ja araabia keel semiidi keelteks ning soome ja ungari keel soomeugri keelteks.
