Soomlased ootavad marssal Mannerheimist suurfilmi
Marssal Carl Gustav Emil Mannerheimi hakkab kehastama Tampere näitleja Mikko Nousiainen, kes on tuttav eestlastelegi. Nimelt mängib ta värskelt valminud “Taarkas” soome rahvaluuleteadlast Armas Otto Väisäneni.
Tuttavaid on teisigi. Peter Franzén mängib Mannerheimi isa, Irina Bjöklund ema. Kaasatud on soome näitlejate koorekiht, näiteks rahvakunstnik Esko Salminen mängib Juho Kusti Paasikivi.
Esilinastuse päevaks on määratud 30. oktoober 2009 ja võtetega loodetakse valmis saada järgmise aasta kevadel ja suvel.
Peale Mannerheimi isiku teeb filmi väntamisest suursündmuse üks teinegi tuntud soomlane, Hollywoodi jõudnud mees Renny Harlin, kes on režissöörina tuntud eelõige kui märulifilmi “Visa hing 2” lavastaja. Lauri Harjolana sündinud mees esitas sajandivahetusel “Mannerheimi” tegemise mõtte ja käivitas ka rahakogumise kampaania, et saada kokku kümme miljonit eurot, mida on vaja ajaloolise draama ülesvõtmiseks.
“Selgus, et saame võtteid alustada, tuli möödunud aasta oktoobris,” ütles “Mannerheimi” tootmisjuht Mika Karttunen Eesti Päevalehele. “Praegu on “Mannerheimi” film meedias esil, sest käisime välja osatäitjad.”
Kogu tõde
Stsenaariumi kirjutanud Tampere teatrimees Heikki Vihinen on püüdnud filmi sisse pressida kõik marssal Mannerheimi peamised elukäänakud. Praeguse info kohaselt jõuab filmi nii Mannerheimi noorus, ohvitserikarjäär Tsaari-Venemaa armees kui ka taplused Soome kodu- ja Talvesõjas. Tuhandete statistidega lahingustseene peaks tulema mitu.
Samal ajal hoiavad tegijad filmi ümber saladuseloori – kõik filmitegelased pole veel teada. Põnevuse hoidmise nimel keeldutakse vastamast, kas filmilinal asuvad üles Andrei Ždanov, kellega marssal suhtles rohkesti pärast sõda, või Adolf Hitler, kes käis vaprat sõjameest õnnitlemas tolle juubeli puhul. Et kaks eelnimetatud ajaloolist isikut võidakse filmi sisse kirjutada, seda lubab oletada kasutatav keelevalik. Nimelt räägitakse filmis peale soome keele (mida sinivereline marssal päriselt ära ei õppinudki) veel rootsi, inglise, vene, prantsuse, saksa ja poola keelt.
Võtted toimuvad põhiliselt Soomes ja Leedus. “Leedus teeme maastikuvõtted, kus on stseenid Jaapani ja Esimesest maailmasõjast,” põhjendas valikut Karttunen.
Lavastaja Renny Harlini sõnavõtust “Mannerheimi” tegemise kohta saab selgeks, et mees on pärit isamaalisest kodust, isa oli rindel kolonelleitnant ja ema lotta (Soome vaste kodutütrele). “Olen kogu aeg kandnud kaasas soome traditsioone ja igatsenud taga, et ühel päeval võin naasta ja kasutada laia maailma teadmisi ja kunste selle suure soome filmi tegemisel,” ütles Harlin.
Kartuneni sõnul kogu raha filmi tegemiseks veel koos ei ole. Filmistuudio on algatanud uue rahakogumise, annetajad saavad vastutasuks kunstimeeneid ja muid esemeid. Põnevaim tänukink on Suomi M-31 püstolkuulipilduja, sõjaaegne originaal koos kõikide paberitega ja muuseumikorda seatuna.
“Mannerheimi” rahvusvaheline müük algab tuleva aasta mais Cannes’i filmifestivalil. Karttuneni sõnul on filmist kavas teha kaks versiooni: üks kodumaa kinodesse ja teine rahvusvahelisse filmilevisse. Kodumaine peaks tulema laadilt isamaalisem ja stuudio väitel võiks see kergitada soomlaste rahvuslikku eneseuhkust.
