Kirjanike majale lisaks on Tallinnas kõige tõneäolisem kirjanikke kohata Kuku klubi kandis. Nimetatud lokaalis päädis teisipäeval ka Sotsia avapidu, mis sai hoo sisse korrus kõrgemal Ku-galeriis.

Pärast peakorraldaja Andra Teede avasõnu juhatas kunstihoone kuraator Reet Varblane sisse valgevene kunstnike Aliaksei Fiodarau ja Ruslan Vaškeviši etteasted. Valgevenelaste etteaste mõjus kindlasti löövalt. Õnneks mitte otseses mõttes, sest noort kunstnikku ortodoksi kiriku vineermaketi riismete alt päästma tõtanud Riho Baumannil õnnestus haamri ja puuriga pihtasaamist napilt vältida. Pärast kiriku dekonstrueerimist oli järg kirjanduse käes.

Kõik, kes on ühte NAK-i esinemist näinud, teavad, mida edasistelt oodata – tabav vemmalvärss, vahepalad kitarril ning esinejate ülevoolav eneseusk. Sotsia oleks NAK-ita nagu sotsialism Marxita. Seekord esindasid noori autoreid Wimberg, Contra, Olavi Ruitlane, Veiko Märka, Aapo Ilves ja Jaan Pehk. Luuleürituse pealkirjaks valitud ning Majakovskit parafraseeriv fraas “Lihtne nagu röökimine” oli üsna õnnestunud. Suurimaks plussiks oli võimalus kuulda Ilvese ja Pehki musitseerimist, aga katarsise tekitas ka Contra ja taustaansambli lummavalt atonaalne töötlus laulust “Mu koduke on tilluke”.

Luulevõistlusi vaja sagedamini

Järgmise päeva õhtul peeti Kuku klubis maha luulevõistlus, peenemalt öeldes Poetry Slam. Tuleb meeles pidada, et baaris taidlemisel on omad reeglid – sumisevale kõrtsipublikule mulje avaldamiseks on vaja julget esinemislaadi ja kujunditega ei tasu liiga keerukaks minna. See ei tähenda, et žüriil ehk publikul oleks olnud halb maitse – võitja Jana Lepik eristus oma depressiivse loomingu ja väljapeetud esinemisega ülejäänud seltskonnast ja oli auhinnaks saadud jalgratta ning reha igati ära teeninud. Napilt teiseks jäänud Wimbergi autasustati lõngast hiirega. Silma paistsid ka sõjavastaste nelikvärssidega üllatanud Irja Vaher ning noor poetess Reginleif Trubetsky.

Kokkuvõttes jättis Poetry Slam nii esinejate taseme kui ka publikuhuvi poolest hea mulje. Vestlustes baarikülastajate-zˇüriiliikmetega jäi kõlama mõte: ehk tuleks võistlusi korraldada sagedamini kui kord aastas, et tundmatutele talentidele esinemisvõimalust pakkuda ja selleks, et staarid oma vana kaubaga püünele ronides häbeneksid.