Sportlik kultuuriministeerium

kultuuriraha 99: kõige enam on ministri sõnul kasvanud spordile antav raha

Teatriministriks tituleeritud Jaak Allik püüab pugeda muuseumiministri nahka

Kultuur saab tänavu riigieelarvest möödunud aastaga võrreldes 11,9 protsenti enam raha. Tänavuse aasta tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosib rahandusministeerium 7,2 protsenti. Minister Jaak Allik, mis on kultuurieelarves sel aastal hullemini kui eelmisel?

Hullemini ei ole midagi. Algselt tundus, et hullemaks läheb investeeringutega, esialgses eelarve kavas olid need võrreldes mullusega 27,6 protsenti kokku tõmmatud. Arutelul Riigikogus lisandus aga mitmeid investeeringuid. Näiteks Estonia Teatrile täiendavalt 10 miljonit, Vanemuise teatrile 4,2 miljonit eksperimentaallava väljaehitamiseks Tiigi tänaval. Samuti Tehvandi olümpiakeskusele 5 miljonit.

Mis osas kultuuriministeerium eelarve kärpimisel järele andis?

Tegime kaks suurt kärbet valdkondades, kus kasv oli kõige suurem. Algselt oli valitsuse kavandatud tervisespordi rahastamise kasv kahekordne (6,7 miljonilt 14 miljonile), see jäi nüüd 10 miljonile kroonile. Ja ETV eelarve kasvas 25 protsenti, nüüd jäi see 20 protsendile. Mõlemalt saime 4 miljonit.

Kuna meie eelarve kasv oli suhteliselt väike, olid ka kärped kõige väiksemad, kokku vaid 14 miljonit.

Kui sport ja televisioon kõrvale jätta, mis on töövõidud kultuuri osas?

Rõõmustab riigi palgal olevate kultuuritöötajate palgatõus 20 protsenti.

Muuseumidele õnnestus tagada kümneprotsendiline majanduskulude kasvu kate. Ka suurenes 15 protsenti rahvaraamatukogudele raamatute soetamiseks antav raha. Kokku on seda nüüd 26,5 miljonit.

Kümne miljoni ulatuses toetab riik laste muusika- ja kunstikoole, mis enamikus on kohalike omavalitsuste ülapidamisel. Ühe õpilaskoha maksumus on keskmiselt 10 000 krooni aastas, mitmed vallad aga ei jaksa seda koormust kanda. Nagu teame, ei kasvanud Tobias ja Köhler mitte suurlinnas: et ka metsataguste külade lapsed saaksid kunstide kooli, võttis riik osa nende koolide ülalpidamisest enda kanda.

Võru Instituudi toetus on kasvanud mulluselt 400 000 kroonilt peaaegu kahekordseks. Uus direktor Kaido Kama on instituudi aktiivselt tööle pannud, nüüd on tal võimalik ka inimesi juurde võtta.

Mullu avasime Eesti Instituudi filiaali Budapestis, nüüd on eelarves filiaalide avamine ka Stockholmis ja Torontos – kokku 550 000.

Millised on professionaalse kultuuri toetamise suuremad numbrid?

Riigieelarvelise toetuse poolteise miljoni krooni ulatuses oleme kavandanud NYYD Ensemble’i projektidele. Eelmisel aastal raadio teda enam endises mahus ei toetanud, ometi on see meie rahvusvaheliselt perspektiivsemaid kollektiive. NYYD Ensemble ei muutu küll riiklikuks kontsertkollektiiviks nagu Hortus Musicus, Kaljuste koor ja RAM, kes on riigi palgal.

Kas siin võib näha põhimõtet toetada pigem tippe kui mahajääjaid?

Professionaalse kunsti osas küll. Järeleaitamisest saab rääkida regionaalse kultuuripoliitika puhul, et ei kustuks omakultuuri tegemise tuluke üheski küla rahvamajas. Aga suurem osa selle toetustest tuleb kohalikest eelarvetest, kultuurkapitali ja riigi osa on väiksem.

Järgmise aasta tippüritus on muidugi laulupidu, 5,15 miljonit on riigieelarves ja loodame, et teist sama palju annab kultuurkapital. Sel juhul on võimalik, et laulupidu toimub nii nagu kavandatud: ühel päeval professionaalsete kollektiivide kontsert ja teisel traditsiooniline laulupidud.

Tõusis riiklik toetus maakondlikele kultuuriprojektidele: oli miljon, nüüd on kaks.

Milline on aasta kõige suurem kultuuriehitus?

Kadrioru lossi Kunstimuuseumi restaureerimise lõpetamine on ehk kõige finantsimahukam ehitus – 12,9 miljonit eelarvest pluss Rootsi abi. Teine suurem objekt, mis peaks valmima juba mais, on Valga muuseum, mis põles kümmekond aastat tagasi. Muuseumi lõpetamiseks on kavandatud 6,3 miljonit. Jätkub Spordimuuseumi rekonstrueerimine Tartus endises postimajas.

Jääb mulje, et 1999 on muuseumide aasta. Mis oli mullu eelisvaldkond?

Eelmisel aastal polnudki ühte selgelt teistest rohkem arenenud valdkonda. Aga kõige rohkem on kultuuriministeeriumi süsteemis kasvanud nii eelmisel kui sel aastal spordi finantseerimine – rohkem kui kolmandiku võrra.

Väikelinna teatrid vaevlevad publikupuuduses, kas siin ähvardab otste kokkutõmbamine?

Sain just andmed, et teatrikülastatavus kasvas ka mullu. Selles mõttes ei maksaks kokkutõmbamisest rääkida. Kui 1997. aasta oli riigiteatrites kokku 767 400 külastajat, siis mullu 785 200. Seega läheneb see arv jälle 800 000-le.

Praegu ehitatakse tõenäoliselt välja veel kaks black-box tüüpi teatrisaali: Vanalinnastuudio teatrimaja Tallinnas ja Vanemuise eksperimentaallava. Nii Vanemuise kui ka Estonia kontserdimaja renoveeriti laenuga, mida riik maksab tagasi veel seitse-kaheksa aastat.

Kas Kuressaare teatri ehitamine on kohalik ettevõtmine?

Jah, aga suure riigieelarvelise toetusega. Selle ehituse lõpetamiseks anti 9,5 miljonit. 1999. aasta jõuludeks peaks Kuressaare teater uksed avama. Järgmise aasta teiseks poolaastaks kavandame ka teatritegevuseks toetuse, nii et Väino Uibo saab hakata moodustama truppi ja kujundama repertuaari.

Kas kulukat filmi toetatakse sihtotstarbeliselt?

Eesti Filmi Sihtasutuse loomisega andsime filmiraha filmirahva jagada. Sihtasutuse nõukogu moodustas ekspertgrupi, mis otsustab, milliseid konkreetseid filmiprojekte toetada.

Just filmirahvas on süüdistanud, et Allik on teatriminister.

Alliku ajal on eesti filmi toetamise summa kasvanud võrreldes 1995. aastaga kolm korda, eesti teatri toetamiseks kindlasti mitte isegi kaht korda.

Aga lähtesummad?

Lähtesummad on loomulikult erinevad. Näiteks teatritele (koos Estoniaga) on kokku ette nähtud 145 miljonit, Eesti filmikunsti toetamiseks aga 19,7 miljonit.

Kordan veel kord: meie teatrites käis aastas ligi 800 000 külastajat, aga Eesti filme ei vaata aastas vist 80 000 inimestki. Nendest proportsioonidest lähtuda on teatrite kahjuks. Ühe filmi tegemine on palju kallim kui ühe teatrilavastuse tegemine. Seejuures eesti teatri näitlejateta ei tehta Eestis ka ühtegi mängufilmi. Nii või teispidi on selline arutamine ebaprofessionaalne ja kultuurivaenulik.

Filmi Sihtasutuse toetussumma kasvas kümme protsenti. Nelja aastaga on filmitootmise toetus suurenenud rohkem kui kolm korda.

Jääb kirjandus?

Kirjanduse osas on ministeeriumi roll tõesti ainult rahvuskultuuriliselt oluliste väljaannete suhteline toetamine. Oleme toetanud Eesti Entsüklopeediat, teatmeteoseid, mõnd ajalooraamatut, ühe või teise ilukirjaniku romaane või luulekogusid. Seda raha on 2,3 miljonit, aga sellest tuleb toetada ka Eesti Raamatu Aasta ettevalmistamist.

Kirjanduse põhitoetus tuleb kultuurkapitali kaudu, kust saavad toetust konkreetsed kirjanikud ja teosed.