Film on adaptatsioon Šveitsi kirjaniku Max Frischi autobiograafilisest raamatust „Montauk”, milles ta jutustab sarnase armastusloo ja räägib oma toonase abikaasa armusuhtest teise kirjanikuga. Raamatu autobiograafilisus viis Frischi ja ta naise vahelise avaliku vaidluseni selle üle, kuhu tõmmata piir era- ja avaliku elu vahel. Skarsgård arvab, et ühel või teisel viisil kasutab kunst inimesi ja elu pidevalt ära. Kus täpne piir jookseb, on ebaselge. „Kõik, mida me teeme, on ühel või teisel viisil päris inimestelt ja elult varastatud, aga kui sa neid nimepidi nimetad ja avalikult nende isikut ekspluateerid, siis see on natuke vastik,” räägib Skarsgård.