Steve McQueen ja tema peidetud häbi

Tema uus film „12 aastat orjana” on resoluutne pilguheit brutaalsusele. Kuid pühapäeval Kuldgloobuse võitnud režissöör Steve McQueeni enda lapsepõlves on peidus valus saladus, millele ta siiani pole julgenud otsa vaadata.

Steve McQueen on orjandusest teadlik olnud nii kaua, kui ta ennast mäletab. Kariibidelt pärit vanemate pojale on orjanduse ajalugu tema enda olemiselugu: „See on koorem su rinnal ja seljal juba väiksest peast saati." Kuid ta ei mäleta, et see teadmine oleks teda iial vihastanud. 

 „Vihane?" Ta näol on mõistmatu ilme. „Ei. Sul on kurb, et selliseid asju on tehtud, kuid vihane? Ei."

McQueenile tundub vihastamine sama veider, kui pidada orjandust naljakaks. „Valus, kindlasti. Haavunud, absoluutselt. Ma ei tea, kas seda saab pidada vihaks. Mitte et mind ei vihastaks ebaõiglus, muidugi - ja orjandus on suur ebaõiglus. Aga nii mõelda? Ei." Tema hämmastusest võiks järeldada, nagu ta tõesti ei teaks, et viha on päris tavaline reaktsioon.

Loe edasi, kuidas McQueen intervjueerijale paljastab lapsepõlvetraumad, mis on tema filmikeelt märkimisväärselt mõjutanud.