Filmi algus on nii halb, et ei mahu isegi camp’i kategooria alla. Stsenarist Charlie Kaufman (filmi pärisstsenaristi minategelane) piinleb Susan Orleani raa-matu filmikäsikirjaks kirjutamise vaevas. Ei saa olla midagi magedamat kui enda kannatustest kunstiteos teha.

Orhideed ja uimastid

Charlie’l on päevavargast vend Donald, kes tahab samuti stsenaristiks saada ja vaimustusega filmikirjutamise käsitöö nippe õpib. Mees kirjutabki ühe mageda sarimõrvari-thrilleri, mis hoolimata Charlie’ skepsisest tema stuudios väga hästi kaubaks läheb.

Paralleelselt jookseb Susan Orleani (Meryl Streep) raamatu kirjutamise lugu. See jutustab Floridas elavast orhideefanaatikust, kes varastab looduskaitse-alalt haruldase orhideeliigi, et seda kultiveerides päästa taim väljasuremisest. John Laroche (Chris Cooper) on pühendunud mees, kelles ei puudu jõulisus ja huumor ning Cooper esitab selle rolli ka kõrvalosa-Oscari vääriliselt. Nii tekib Susan Orleani ja Laroche’i vahel tõmme.

Film tõmmatakse ootamatult käima siis, kui Charlie kutsub appi stsenaariumi kirjutama vend Donaldi. Kohe muutub ka filmi Ļanr. Woody Alleni stiilis tragikomöödiast saab põnevusfilm. Donaldit huvitab see, mis on pealispinna all ja nii avastavadki stsenaristidest vennakesed Laroche’i ja Orleani armuafääri ning vana indiaanlaste retsepti, mille järgi saab orhideedest val-mistada narkootikumi.

Ebaõnnestunud pealkiri

Filmi mõte ei piirdu Hollywoodi pahede piitsutamise või loomeraskuste heietamisega. “Kuidas kirjutada menufilmi” on inimese dualismist ja alternatiividest, mis selles peitub. Nicolas Cage’i mängitud vennad peavad huvitaval moel optimisti ja pessimisi dialoogi, kus on olemas oma dialektika. Ja muidugi kerkib üles ohuteema seoses avalikkusega, mis tungib oma karmide meediareeglitega inimese privaatsuse maailma.

Filmi läbivad Florida soos sumpamise kaadrid. Imeilusa orhidee otsimisest tekivad põnevad soosse jäämise kujundid, mis laienevad ka stsenaariumi kirjutamisele ja elule üldse. Ka lõpplahendus toimub soos, kus inimesed leiavad iseenda.

“Kuidas kirjutada kassafilmi” on võrreldes originaaliga ebaõn-nestunud pealkiri. Sõna “Adaptation” filmis avanev mitmetähenduslikkus läheb kaduma. Samas tuleb möönda, et “Mugandus” või “Mugandamine” poleks ka õnnestunud variant, sest ei kõla kutsuvalt. Ja ometi on film vaatamist väärt.