Sügavas kurgus peitub ajastu tõde
Filmikaadrites taaselustub üks vana lugu, mille paljud olid juba unustanud. Kui 1972. aasta suvel jõudis Ameerika kinodesse pornofilm “Sügav kurk”, tõstis rahvas lärmi. Pooltes osariikides “Sügav kurk” (“Deep Throat”) keelati. Ent paljudes linnades linastus ta täiesti tavalistes kinodes ja näiteks New Yorgis oli “Sügavat kurku” näitava kino kassa ees saba. Lisaks ägedatele kriitikutele, kes nägid filmis vaid pahelisust, oli sel ka suur hulk poolehoidjaid. Film vaatlebki just seda tormilist diskussiooni, mida film ise ning tema lubamine ja keelamine omal ajal ühiskonnas põhjustas.
“Sügava kurgu” süee viib anarhistlikult meditsiinilise ulme valda: peategelane, noor naine Linda läheb arstile kaebama, et pole armuelust rahuldust saanud. “Doktor” Young leiab probleemile lahenduse, avastades, et Linda kliitor asub sügaval kurgus.
Tegemist oli esimese korraga, mil vallatu pornofilm oli tulnud keldrikinosaalidest peatänavale ja pretendeeris kultuuri peavoolus osalemisele. See samm oli iseloomulik ajastule, kuuekümnendatel aastatel toimunud seksrevolutsioonile. Inimeste seksuaalne käitumine oli muutunud ja muutunud olid ka arusaamad. Ja just “Sügav kurk” osutus oluliseks märgiks, mis hakkas tähistama ajastu seda külge.
Reissöör vabastas tabudest
Film toob meenutusi “Sügavast kurgust” ja tema ajast laia skaala tegelastelt, alustades pornokuningas Larry Flintist ja lõpetades Ameerika kultuuri suurmeestega nagu Warren Beatty ja Gore Vidal.
Dokumentaalfilm heidab pilgu filmi valmimisele ja levimisele, mis oli omamoodi majandusime. Kuus päeva võtteid ja 25 000 dollarit kulusid käivitasid kohutava rahamasina. Et need rahad olid pärit allilmast, siis sinna läksid ka tulud ja ühel päeval arvutas seda hämarat sektorit jälgiv Ameerika föderaalne juurdlusbüroo kokku, et film oli toonud sisse sadu miljoneid dollareid. Kui võtta vaatluse aluseks kulude-tulude vahekord, on tegemist inimkonna kõige edukama filmiprojektiga.
Filmi autorite vaieldamatuks saavutuseks on “Sügava kurgu” lavastaja Gerard Damiano avamine. Tegu on mehega, kes seisis ikooni tähenduse omandanud teose taga. Damiano kirjutas stsenaariumi, lavastas filmi ja isegi kirjutas muusika. Loo inspiratsiooni ammutas Damiano filmi kangelannalt Linda Lovelace’ilt. Enne “Sügavat kurku” oli Damiano teinud filme, mida võib pidada õppematerjaliks. Tema varasem töö “Abielu käsiraamat” (“Marriage manual”, 1970) oli kiretu ja siiras film näidistega, kuidas ajada vanainimeste asja nii, et see mõlemale poolele rohkem naudingut pakuks.
Enda sõnade järgi oli Gerard Damiano mees seksrevolutsiooni lahinguväljalt, kelle peamiseks eesmärgiks sai inimese tabudest vabastamine, ja see põhimõte kehtis tema jaoks ka “Sügavat kurku” tehes.
Lisaks lilleliselt kirevatele kuue- ja seitsmekümnendatele kajastab film ka hilisemaid ajastuid – konservatiivseid kaheksakümnendaid ja vaoshoitud üheksakümnendaid. See kõik peegeldub “Sügavas kurgus” peaosi mänginud “näitlejate” elulugudes, mis leiavad samuti filmis kajastamist.
Linda Lovelace pöörab õige pea feministiks ja asub raevukalt kaitsma naiste õigusi, mida pornograafia ja prostitutsioon jalge alla tallavad. Linda sõnul sunniti teda “Sügavas kurgus” tegema kõike seda, mida ta seal tegi, surma ähvardusel. Lindat “Sügavas kurgus” “ravinud” dr Youngi kehastanud pornotähest Harry Reemsist saab aga üheksakümnendatel kinnisvaraärimees, kes kolib Utah’ osariiki ja abiellub seal sügavalt religioosse naisega. Need elulood on Ameerika ühiskonna ajaloo pöörangute taustal väga kõnekad ja filmile vaieldamatult plussiks.
