Sugumürsk kirjandustaevas
Raamatukauplustes läheb Kerttu Rakke kirjastuses Kadikas ilmavalgust näinud Verrevi meestekas “Margot” nagu soe sai. Kas tõesti uus Kender?
“Räägitakse, et olen sugumürsk ja vändagängster,” sõnab Verrev ambitsioonikalt, kui küsida, kuidas ta romaani seksistseenideks inspiratsiooni ammutab. “Ega seda seksi olegi seal niipalju. Vaevalt, et seal midagi sellist kirjas on, mida iga teine normaalne inimene kogenud-teinud-näinud ei oleks.”
Esimene kirjandusteos peabki Verrevi sõnul olema natukene vihasem kui järgnevad. “Seksi ja soppa on seal ümber sellepärast natukene, et oleks müüki – raamatu väljaandmine on kulukas projekt,” sõnab ta. “Alguses tahtsin kirjutada filosoofiliste esseede kogumiku, aga keegi ei oleks ju viitsinud seda lugeda. Kuigi roppusi “Margotis” ei ole, pigem kõnekeel. Teos on aus, seal peitub XXI sajandi filosoofia. Ise nimetan seda esimeseks XXI sajandi teoseks eesti kirjandusmaastikul.”
Tõeline multilooja
Tartu Ülikoolis, Roueni Ülikoolis ja Pedagoogikaülikoolis tudeerinud noormees on end harinud meditsiini, usuteaduse ja filosoofia alal. Praegu õpib ta Pedagoogikaülikoolis inglise ja prantsuse keelt. Kirjutab, teeb raadiosaadet ja töötab kapitalivahendusega tegelevas ettevõttes. “Majandus on mind alati huvitanud – nimelt investeeringud ebastabiilsetele turgudele. Väike väljakutse,” sõnab kirjanikuhärra. Kunagi tegeles ta maalikunstiga, nüüd joonistab vahelduseks akte ja teeb videokunsti. “Kunstiga tegelda on hea, nagu vahel poksidagi,” lausub omnilooja.
Ehkki tema teose naised on pigem seksimasinad, kellesse suhteliselt ovinistlikult suhtutakse, peab Verrev end ise meesfeministiks. “Vahel mind tõsiselt hämmastab, kui allaheitlikud naised on,” lausub ta. “Mulle meeldib olla isane ja ma jumaldan emaseid naisi. Siis ei ole vaja ka jogada midagi feminismist ja ovinismist. Olen aru saanud, et feministi ja ovinisti ainuke vahe on selles, et üks on naissoost, teine aga meessoost.”
Hing oli tühi
Kirjanikuks vormus “ööksatuseni ennastäis olekuga” noormees 2000. aasta lõpul, kui viibis tsivilisatsioonist eemal, seltsiks Kenderi “Check out”, Kõusaare “Ego” ning Ilfi ja Petrovi “12 tooli”.
“Siis mõtlesin: raisk, kui need kaks – Kender ja Kõusaar – saavad raamatu kirjutamisega hakkama, miks siis mina mitte. Läksin koju, oli aasta viimane päev ja panin kirja esimese peatüki,” lausub Verrev. Ta oli siis keskastme juht rahvusvahelises firmas, sõitis BMW-ga, elas kauni daamiga kolmetoalises korteris. “Kõik oli nagu fain, aga hing oli tühi. Praegu olen mitte nii varakas, aga hing on õnnelikum,” ütleb kirjanik.
“Oletan, et mu raamatu põhiline lugeja on lakitud küüntega kontoritibi. Neile meeldib selline natukene brutaalsem (sadomaso) lähenemine.”
Verrevi sõnul on tema järgmine teos suurte piltidega lastekas “Aktiva ja Passiva” – raamat armastusest läbi majandusprisma.”See raamat räägib lihtsas keeles ületarbimisest,“ ütleb ta.
