Sünoptikud: ilmateade ei ole meediasündmus

Paljud mäletavad veel, kui ainsal Eesti telekanalil oli igaõhtuseks külaliseks sünoptik Pilvi Kirsi. Vahepealsetel aastatel kadus professionaalse ilmaennustaja kasutamine ning ilmateate edastajaks muutusid ilmadiktorid. Nüüd on ETV oma ekraanile taas tagasi toonud spetsialistid – Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) ilmaprognooside osakonna sünoptikud Ele Pedassaare ja Taimi Paljaku, kes edastavad korra nädalas, neljapäevase uudistesaate lõpus pikema ilmateate. Teistel päevadel räägivad ilmast Triin Tuula Ja Kristo Elias, kes kasutavad EMHI sünoptikute koostatud tekste.

Professionaalsete ilmaennustajate abi kasutab korra nädalas ka TV3, mil nende ekraanil on intervjuulõik sünoptikutega. „Meie sünoptikutel käib TV3 külas igal esmaspäeval, mil me räägime neile nädala ilmast,” ütleb üks esinejaist, Ele Pedassaar. Kanal 2 EMHI teenuseid ei kasuta, neil on muud allikad.

„Kanal 2 ilmateatega on kehv lugu, kuigi pildiliselt näeb see hea välja. Mulle meeldib nende animatsioon, see on uhke välismudel, mille satelliidipilt jookseb päris kenasti, kuid neil on täiesti töötlemata, toored andmed, mis kohalikke ilmategureid ei arvesta. Enam kui viis aastat tagasi üritasime neile tekste kirjutada, aga kuna meie prognoosid ei läinud kokku nende visuaalile ilmuvate numbritega, siis lõpetati koostöö,” rääkis Pedassaar.

Ele Pedassaar ja Taimi Paljak on staažikad ilmaennustajad. Ele on töötanud sünoptikuna kümme aastat, Taimi üle 20 aasta, kohe pärast Tartu ülikooli geograafiateaduskonna lõpetamist 1983. Ele on lõpetanud mereakadeemia hüdrometeoroloogia eriala ja omandanud Tallinna ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas bakalaureuse kraadi. Kevadel seisab ees TTÜ-s kraadi kaitsmine udu prognoosimisest Eesti oludele kohandatud HIRLAM-mudeli abil. Sünoptik Taimi Paljak analüüsis magistrikraadi saamiseks viimase 55 aasta õhutemperatuuri järskude muutuste statistikat. Töö tõukeks said 2003. aasta jaanuari järsud ilmamuutused. Praegu kannatab selle käes kogu Euroopa. Miks õhutemperatuur nii järsult muutub, Eestis vähemalt?

„Ma ei uurinud, miks see nii on, töö oli suures osas statistiline. Põhjused on väga üldised, nii nagu ikka Läänemere ääres. Oma osa on siin merel ja meie geograafilisel asendil. Tegelikult on nii, et mida soojemad talved, seda vähem järske temperatuuri kõikumisi oli. See on loogiline olek, mis leidis kinnitust, et ühtlaselt soojadel talvedel järske muutusi ei toimu. Pigem toimuvad need mõõdukatel või külmadel talvedel, siis võib õhutemperatuur muutuda miinus 20–30-st kuni null kraadini,” selgitab Paljak.

Soome ilmateade

Televiisorist ilmateadete vaatamiseks sünoptikutel üldjuhul põhjust ei ole – oma andmeid on piisavalt. Ent Taimi Paljak kiidab Soome telekanalite ilmaedastust.

„Mulle meeldib see rahulikkus, kuidas nad ilma eksponeerivad. Tegemist pole meediasündmusega, vaid inimeste informeerimisega. Olin vahetult enne jõule Soomes, kui tulekul olid suured lumesajud. Siis oli sünoptik eetris hommikul ja päeval, näidati visualiseeritult pilvede ja sajuala liikumist ning mis sellega kaasneda võib. Inimestele, kes enne pühi palju reisisid, oli see väga hea infoallikas. Tasapisi tuleb ka ETV-l tehnilise poole peal parandusi ja uuendusi sisse viia, et ilmateade annaks inimestele rohkem vajalikku infot,” arutleb Paljak.

Taimi sõnul on meil teles esinevad ilmateadustajad täitsa tublid, aga iseenesest mõista on nende teave võrreldes spetsialistide omaga vähene. See, et meil edastatakse vaatajale vaid lõppandmed – täpne temperatuur ja saju olemasolu – võib külvata veel rohkem segadust. „Siin Läänemere ääres ei ole kunagi nii, et midagi kindlalt liigub ja ka paigale jääb. Sagedamini on tegemist äraarvamisega, et kas sadu ikka jõuab või ei jõua kohale, kas õhutemperatuur langeb või jääb püsima,” ütleb Paljak. „Arvan, et inimestele tuleb anda rohkem lisateavet, rääkida võimalustest, kuidas ühel või teisel juhul võib minna, sest ilma puhul pole midagi kindlat ja jäädavat,” lisab Paljak.

Spetsialistiks saamine

Ikka ja jälle imestab mõnigi, et miks küll ilmateade valetab. Kuidas nad siis ei näe, mis tulemas on? Kui täpselt ilmajaam järgmise päeva ilma ennustada suudab?

„Sajaprotsendilist garantiid ei saa keegi anda. Sul on mitu valikut ja vastutus rahva ees ning sa valid neist ühe, võimalikult loogilise,” ütlevad naised.

Valikute langetamine ei ole mütsiga löömine, see nõuab töökogemust.

„Mulle öeldi kohe alguses, kui Ilme Klementi kõrvalt õppima hakkasin, et vähemalt viis aastat läheb ära, enne kui midagi hakkab koitma,” meenutab Ele. Taimi tunnistab, et tal läks kümmekond aastat. „Ilmasituatsioonid on nii erinevad, ja üks asi on teooria, teine aga tegelikkus. Näiteks aastavahetuse viimastel päevadel oli meil kõrgrõhkkond pea kohal, aga ikkagi sadas lund. Tegemist on tõelise vastuoluga, aga arvestada tuleb väga paljude nüanssidega. Võtab palju aega, et selles orienteeruma hakata, ja ikkagi juhtub vahel nii, et olukord on justkui täpselt sama, aga ilma käitumine teistsugune,” täpsustab Taimi.

EMHI sünoptikud

Ele Pedassaar

EMHI-s 1999. aastast

•• Lõpetanud mereakadeemia hüdrometeoroloogia osakonna ja Tallinna ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna bakalaureuseõppe

•• TTÜ magistritööna uurib udude prognoosimist Eesti oludele kohandatud HIRLAM-mudeli abil

Taimi Paljak

EMHI-s 1983. aastast

•• Lõpetanud Tartu ülikooli geograafia teaduskonna

•• Magistritöö „Õhutemperatuuri järskude muutuste statistiline ja sünoptiline analüüs külmal poolaastal ajavahemikul 1951–2006”