Suri briti filminäitleja söör John Gielgud
Vanameistri üle kuuekümne aasta väldanud lava- ja filmikarjäär, millesse kuulusid suurimad Shakespeare'i rollid, lõppes pühapäeval Gielundi kodus Aylesburys, Londonist loodes asuvas Buckinghamshire's.
Kunagi oli ta sõpradele rääkinud, et tahaks surra laval keset head etendust.
Tema viimaseks etteasteks jäi osatäitmine Briti telekanalis Channel Four linastunud Merlinis.
Briti teatrikirjanik Ned Sherrin on mnimetanud Gielgudi "üheks Inglise lava hiilgavatest klassikutest".
Ja kuigi Gielgudi peeti parimaks Shakespeare'i värsi esitajaist Briti teatri ajaloos, pidas vanameister ise end eelkõige karakternäitlejaks.
Ta debüteeris teatris 1921. aastal sõnumitoojana Shakespeare'i "Henry V-s" ja tegi omal aja kuulsaima Hamleti rolli.
Üsna hõlpsasti kolis ta lavalaudadelt filmilinale ja tegi suure hulga karakterrolle, mille eest suurimaks tunnustuseks on 1981. aasta parima kõrvalosatäitja Oscar tahumatu lihunik Hobsoni eest komöödias "Arthur".
Siidise hääle ja patriitsliku hoiakuga Gielgud kuulus Laurence Olivier ja Ralph Richardsoni kõrval juhtivasse briti näitlejate kolmikusse.
Tema Shakespeare'i tõlgendused ulatuvad 80-aastasest kuningas Learist, mida ta mängis 27-lt, vana ea rolli Prosperoni.
Gielgud on üles astunud nii klassikalavastustes kui ka provokatiivselt uutes tükkides ning tema filmiosad ulatuvad Alain Renais' intellektuaalsest "Providentsist" (1977) Bob Guccione'i soft-pornoliku "Caligulani" (1979).
Televisioonis on Gielgudi nähtud "Hüvasti, Bridesheadis" ("Brideshead Revisited",1981) Jeremy Ironsi ekstsentrikust isana ja "Suveks välja rentida" ("Summer's Lease", 1990), lärmaka kolumnisti Haverford Downsina.
Näitlemist jätkas ta elu lõpuni. "See on kogu mu elu. Kõik, mida ma teha oskan," on ta kord öelnud.
Gielgud sündis 14. aprillil 1904 Londoni neljalapselise pere kolmanda lapsena. Tema vanatädi oli kuulus näitlejanna Ellen Terry.
1979. aastal kirjutas ta mälestustes, et "oli oma aja näitleja". Alul tahtis ta saada lavakunstnikuks, aga hakkas siiski näitlema, "et vanematele heameelt valmistada".
Ta lõpetas Londoni Kuningliku Draamakunsti Akadeemia ja debüteeris 1921. aastal. Esimene suurem rolli tuli 1925. aastal - Trofimov Tehhovi "Kirsiaias".
Kuulsuse saavutas ta Shakespeare'i näitlejana. Esimest Hamletit mängis ta 1930. aastal, aga ühtekokku etendas ta Taani printsi rolli üle 500 korra.
Teistest Shakespeare'i osadest astus ta laval üles Cassiuse, Benedicki, Leontese ja Richard II-na ning "Tormi" Prosperona, mis painas tema mõtteid terve elu.
1991. aastal mängis Gielgud Prosperot Peter Greenaway filmis "Prospero's Books", mida ta nimetas parimaks rolliks, mis tal kunagi on olnud.
Kuig Gielgud on mänginud ka tänapäeva autorite Alan Bennetti, David Storey ja Harold Pinteri näidendeis.
Broadwayle sattus Gielgud esimest korda 1928. aastal Alfred Neumanni "Patrioodis" ning naasis New Yorki ikka ja jälle. 1936. aastal mängis ta seal ühte oma paljudest Hamletitest.
Gielgud proovis kätt ka lavastajana, alustades Shakespeare'iga ("Veneetsia kaupmees" ja "Romeo ja Julia", 1932), aga seades lavalaudadele ka Tennessee Williamsi "Klaasist loomaaia" (1948) ja Edward Albee "Kõik on läbi" (Broadwayl, 1971).
1961. aastal võitis ta parima lavastaja Tony preemia Hugh Wheeleri "Suured kalad, väiksed kalad" eest ja on lavastanud Suurbritannias ka oopereid.
Kinos debüteeris Gielgud 1924. aastal filmis "Kes on see mees?" ning jätkas Benjamin Disraeli rolliga "Peaministris" (1941) ja Clarence'iga "Richard III-s", kus peaosa mängis Laurence Olivier.
Kuulsaks on saanud ka osatäitmised filmides "Mõrv Idaekspressis "Murder On the Orient Express", 1974), "The Shooting Party" (1984) ja "Plenty" (1985).
Reuters - AP - Baltic News Service
