Meie hulgast on lahkunud ehtekunstnik, Eesti kunstiakadeemia emeriitprofessor Leili Kuldkepp (10.2.1931–7.5.2008).

Kuldkepp sündis libahundimail, Viljandimaal Penuja vallas taluperes.

Talulapse loomulik vaist ja kodust kaasa saadud väärikus on saatnud Leili Kuldkeppi läbi elu ja loomingu – metsad, sood ja linapõllud on kodeeritud tema ehtekunsti, sirgeselgne hoiak tema elukäsitlusse.

Pärast kunstiõpinguid ERKI-s töötas Leili Kuldkepp mõnda aega  joonistusõpetajana Tallinna pedagoogilises instituudis ja seejärel nüüdses Eesti kunsti-akadeemias (1962–1995). Alates 1999. aastast oli emeriitprofessor Kuldkepp EKA auliige.

Eesti ehtekunstis on Leili Kuldkepp olnud eelkõige Õpetaja rollis. 33 aasta jooksul on professor Kuldkepp juhendanud lugematul hulgal üliõpilasi ning rajanud koolkonna. Tema nõudlikkus ja õppejõutöö kvaliteet on legendaarsed. Oma koda, nagu professor ehte- ja sepakunsti eriala kunstiakadeemias nimetas, armastas ta jäägitult. Tajudes eesti sepise unikaalsust maailma kunstipildis, pani ta kunstiakadeemias aluse sepakunsti õpetamisele. Praegu teevad kunstimaailmas ilma juba tema õpilaste õpilased.

Kuldkepi loomingut on pärjatud nii Eestis kui ka välismaal. Aastal 1980 pälvis ta toonase riikliku tunnustuse, teenelise kunstitegelase aunimetuse, samal aastal ka Eesti väärikaima kunstipreemia – Kristjan Raua aastapreemia.

2006. aasta sügisel esines Leili Kuldkepp mahuka isikunäitusega “Armastusemaa on tuhaks põlenud” Tallinnas tarbekunsti- ja disainimuuseumi klassikute näitusesarjas. Suurejoonelisel väljapanekul oli eksponeeritud 112 tööd, viimased neist aastast 2006.

Tarbekunsti- ja disainimuuseumi kogudes on Leili Kuldkepi mahukast loomingust üle poolesaja töö. Erilist tähelepanu – eriti kivi modelleerimisel – väärib Kuldkepi juveliirselt peen materjalikasutus. Kuldkepp võt-tis kasutusele Eesti mineraalid ja töötles neid kui vääriskive. 11 aastat staÏeeris kunstnik teaduste akadeemia geoloogiainstituudis akadeemik Dimitri Kaljo juures. Kõik ehetes kasutatud kivid, tume läbikumav moorion, oonükskaltsiit, Saaremaalt pärit ofiokaltsiit, must obsidiaan, suitsukvarts jt, on kunstniku enese lihvitud.

Leili Kuldkepp on oma töödega valitud Barbara Cartlidge’i koostatud raamatusse “20. sajandi ehtekunst” (“Les bijoux au XXe siècle”, Payot, Pariis 1986).

Eesti kunstiakadeemia

Eesti kunstnike liit

metallikunstnike liit

Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum

Ärasaatmine 13. mail kell 15 Metsakalmistu kabelis