Londoni juudi perekonnast pärit Pinter alustas 1950. aastatel teatrikarjääri näitlejana, kasutades inglaslikumat pseudonüümi David Baron.

Pinteri esimene näidend, 1958. aastal esietendunud „Sünnipäevapidu” (ee 1970) on jäänud üheks tema hinnatumaks teoseks, ehkki Londoni kriitikud ja teatripublik võtsid tüki omal ajal väga vaenulikult vastu.

Pinter kirjutas elu jooksul 29 näidendit ja 26 filmistsenaariumi, samuti kuuldemänge, luulet ning proosat. Ühtlasi oli ta viljakas lavastaja ning jätkas haigusest hoolimata kuni 2006. aastani ka näitlemist.

Sarkasmi ja mässumeelsuse poolest tuntud Pinterit inspireerisid inimestevahelised võimusuhted ja identiteediprobleemid, üheks oma kirjanduslikuks eeskujuks pidas ta Franz Kafkat. 2005. aastal pälvis Pinter Nobeli kirjandusauhinna. Surres oli ta 78-aastane.