Suur Vanker – au ilma rahata
pahad poisid: Lepo Sumera tänas Läti Henrikut ja Rein Rannap kirus maksuametit
Õhtujuht Mart Sander päästis vaesel ajal tehtud vaatemängu
meelis@epl.ee
Tänavune Suure Vankri auhindade jagamisel oli raha igal sammul tuntavalt vähem kui kahel eelmisel korral, õnneks võis täheldada meie kultuuritegelaste näitlejameisterlikkuse edenemist preemiate üleandmise vaatemängus. Tavakohaste “tänan naisi ja lapsi” tänukõnede kõrval panid Lepo Sumera ja Rein Rannap riigi, presidendi ja maksuameti aadressil teravusi pillavate kõnedega saali kahisema. Nemad kaks teenisid Elysée seltskonnalt teistest tugevama aplausi.
Ennekõike andis showle Ïanripuhta õhkkonna Mart Sander õhtujuhi rollis. Sanderi repliikide reaktsioonikiirus ja täpsus päästis ürituse “eesti keskmisest”.
Telepilt “Eesti Oscarite galalt” laupäeval restoranis Elysée jõudis rahva ette eile õhtul, loetud tunnid enne otseülekannet Oscarite jagamiselt Ameerikas.
Erakapitalil põhinevat eesti kultuuriauhinda parimatele teatri-, muusika- ning filmi/teletegijatele anti välja kolmandat aastat. Võrreldes kahel varasemal korral Estonia laval peetud uhke tseremooniaga oli tänavune üritus tagasihoidlikum. Auhinnabuklett teeb vihje sellele, et ju peegeldab see Eesti ettevõtete ja -ettevõtjate tagasikäiku. “Toetajatelt laekuvad summad on omamoodi indikaator, kui palju on Eesti ettevõtted võimelised või tahavad igal aastal toetada kolme Eesti mõjukaima kultuurivaldkonna seitset kõige säravamat tähte,” kirjutasid korraldajad bukletis.
Kunstnik Tauno Kangro vormitud Suure Vankri pronkskujud jagati tänavu välja Elysée neljakäigulise lõunasöögi vahel. Rahalist preemiat ega laevareisi Stockholmi pronkskuju saamise auga seekord ei kaasnenud.
Küll lisandus tänavu kaks uut auhinnakategooriat – parim filmi helireÏissöör ja parima muusikaprojekt. Filmimehed öelnud, et filmi helireÏii valdkonnast pole võimalik enam mööda vaadata. Kui eesti film tahab jõuda suurde maailma, peab sel korralik heli olema.
Muusikaprojekti auhind tunnustab neid inimesi, kes muusikat publikuni vahendavad, festivale korraldades või muusika-alaseid raamatuid kirjutades.
Viimasel ajal sageli teravate sõnavõttudega avalikke üritusi vürtsitanud Lepo Sumera ei murdnud imidÏit seekordki. Sumera ei jätnud üldistamata, et (heli)looja on Eestis projektiinimeste järel kolmandajärguline.
Sumera tänas originaalselt oma “kaastöötajat” Läti Henrikut ning president Lennart Merit, kes “soojendusbändina” tema teose esiettekandele hea kõne pidas.
Riikliku kultuuripreemia jagamisel jäi Sumeral tänavu alla Eino Tambergile ning Suure Vankri parima heliloojana pälvis ta kolmandal aastal. Enne teda on Suure Vankri pälvinud kaks korda Erkki-Sven Tüür.
Kaks Suurt Vankrit on seni saanud ka lavastaja Priit Pedajas.
“On isegi hea, et selle auhinnaga raha ei kaasne,” rõõmustas pikemas tänusõnavõtus Rein Rannap, vihjates sellele, kui palju jama kaasneb loovinimesele tuludeklaratsioonide ja maksuametiga.
“Tore, et väike vend lõi suurt venda, aga ma ise olen rohkem filmi kui televisiooni patrioot,” tunnistas näitleja Arvo Kukumägi, kes sai auhinna nimirolli eest telelavastuses “Linnapea”. Sellega vihjas ta tuntud tõsiasjale, et eesti filmitoodangu vähesuses lähevad ühes kategoorias arvesse ka telelavastused.
Kolm seitsmest filmiauhinnast teeniski “Georgica”, mis varem on saanud nii riikliku preemia kui ka filmikriitikutelt aasta filmi auhinna.
Suure Vankri komisjoni kuulusid seekord Lauri Kärk, Heikki Ernits, Toomas Raudam, Andres Noormets, Gerda Kordemets, Heidi Pruuli, Kare Kauks, Mare Põldmäe.
