Suured muusikud tulevad väikestelt saartelt

Eivųr Palsdottir (23) on Fääri saartel sündinud hõbe- või isegi kuldhääl, kes erinevalt paljudest teistest muusikutest õigusega taevani kiitmise ära on teeninud. Täna esineb Eivųr koos teise saarlasega, Muhult pärit saksofonisti ja helilooja Villu Veskiga.

— Kust selline imeline hääl? Kas selle taga on loodus või kõva treening?

— Aitäh! Ma ei teagi. Arvan, et see on loodusest antud ja ka treeningust. Ma olen alates lapseeast laulnud ja harjutan siiamaani pidevalt. Häälega töötamine on kindlasti väga oluline.

— Sa laulad päris paljudes keeltes: fääri, islandi, rootsi, inglise. Milline neist on kõige südamelähedasem?

— Muidugi mulle meeldib laulda fääri keeles, sest see on keel, mille kaudu ma ennast tajun. Aga mulle meeldib laulda ka teistes keeltes, sest hääl kõlab igas keeles täiesti isemoodi, seal on teistsugused värvid ja see meeldib mulle.

— Paljud eestlased ei mõista islandi või fääri keelt. Millest sinu laulud on?

— Ma laulan paljudest asjadest: Fääri saartest, armastusest, rahust, elust. Mõned lood on isiklikust kogemusest, teised jälle rohkem konstrueeritud. Mõned on sellised lugulaulud, väikesed jutud.

— Kas eesti publik peaks sinu kontserdile tulles midagi teadma või olema kuidagi eelhäälestatud?

— Ma arvan, et pole midagi vaja otseselt teada. Tulge lihtsalt kohale ja vaadake, kuidas te ennast pärast tunnete. Ja ma loodan, et teile meeldib.

— Mis eesmärgid sul muusikas on?

— Seda on raske öelda. Näiteks maailmakuulsus pole kunagi minu eesmärk olnud. Oluline on jääda ausaks oma muusika ja iseenda ees. Tegelikult on tähtis lihtsalt head muusikat mängida. Ma lihtsalt väga naudin esinemist.

— Kuidas sai alguse su koostöö Villu Veskiga?

— Me oleme juba mõnda aega koos Villuga mänginud skandinaavia dzŠässiansamblis Yggdrasil, kus on palju soliste. Seal kohtusimegi. Juba esimest korda koos mängides käis meil klõps! Villus on midagi, mis mulle väga meeldib. Meie koosmäng on alati väga intensiivne.

— Mida mängite Tallinnas?

— Kava koosneb nii minu kui ka Villu muusikast. Kuid ma mängin ka üksi ja siis mängivad nemad (saateansambel – M.P.) ka omaette midagi instrumentaalset. Proove hakkame tegema Tallinnas.

— Sinu muusika kohta on öeldud nii popp, etno kui ka dzŠäss. Kuidas suhtud muusika sildistamisse?

— Mulle on alati väga keeruline muusikat mingisse kasti suruda. Mu enda muusika on segu paljudest stiilidest – seal on palju värve. Ma arvan, et mu muusika on eelkõige maailmamuusika. Ja see on lai maailm!

— Kellega muusikutest tahaksid sa koostööd teha?

— Ma olen juba päris paljude muusikutega koos mänginud. (Nt Taani raadio bigband, kanada muusik Bill Bourne – M.P.) Nagu ka Villu Veskiga. Villuga koos mängides õpin ma iga kord väga palju. Veel imetlen ma väga norra saksofonisti Jan Garbareki ja kindlasti Bobby McFerrinit. Suur lemmik on Leonard Cohen.

— Kus on sinu kodu?

— Ma kolisin just hiljuti Taani. Varem elasin neli aastat Islandil. Aga minu sünnikodu on ikka Fääri saartel.