Viie aasta eest hakkas majandustudeng Sven Zacek koos äiaga Tartu lähedal jahiretkedel kaasas käima. Zacekis tekitasid loomad nii suurt huvi, et viimase kolme aasta jooksul on ta küttimise asemel hoopis metsas pilte teinud. Jaanuaris ilmus Zaceki eestvedamisel ka esimene loodusfotode ajakiri LoFo.

“Jahil käies hakkasid loomade liikumine ja nende jäljed mulle järjest suuremat huvi pakkuma,” meenutab Zacek. “Mõtlesin, et päris põnev oleks seda jäädvustada. Sest koju tulles räägid küll, kuidas nägid seda või teist looma, aga sõnadest jääb tunnete kirjeldamisel väheks. Nii tuli hakata pilte tegema.”

26-aastane Zacek õpib küll veel Tartu ülikoolis majandusteadust, peenema nimega ökonomeetrilist modelleerimist, kuid kirjutuslaua asemel eelistab mees hoopis metsas müttamist.

Looduses iseõppija

“Eks see majanduse õppima asumine oli pisut läbimõtlematu otsus, keskkoolilõpetaja ei oska tuleviku valikuid alati kõige arukamalt teha,” ütleb Zacek. “Loodushuvi tuli mul ju hiljem, aga sellega tahaks küll nüüd kõige rohkem tegeleda. Alguses oli muidugi palju tühja käimist. Tuleb õppida jälgima ja kohti valima. Hiljem tekib loodusega sama rütm ja siis juba tead, millal keda võib näha. Siiani on mul kõige eredamad elamused huntidega kohtumisest. Neid näeb harva ja nad on minu jaoks väga salapärased loomad. Mul on nende nägemisega ka miskipärast hirmsasti vedanud.”

Väljaspool Eestit pole Zacek eriti pilte teinud. Aga tahaks pildistada Arktikas ja Uus-Meremaal. Eestis teeb ta pilte peamiselt Tartumaal.

Loodusetundmises on Zacek end ise õpetanud. Taimede koha pealt nimetab ta oma teadmisi veel nõrgaks, kuid loomade ja lindudega saab hakkama. Loomad said jahist selgeks. Lindudega oli keerulisem. Need püüdis Zacek pildile ja pärast määrajast vaatas.

Aga et pilte kogunes palju ja Eestis ei olnud ühtegi loodusfotode ajakirja, otsustas Zacek selle ise luua, et näidata enda ja teiste loodusfotosid. Koos vähese jutuga. Sest eri andmetel on Eestis tuhandeid loodusfoto-

graafia harrastajaid.

“Loodusfotol on kõige tähtsam alati emotsioon. Valgus ja kompositsioon on minu jaoks pisut vähem tähtsad,” lisab Zacek. “Aga eks ajakirjas peavad lugu ja pildid moodustama terviku. Tundub, et esimese numbriga õnnestus meil midagi edasi anda, sest vastukaja on olnud väga positiivne. Paljudes kohtades on esimene number ka läbi müüdud. Teine number hakkab ka juba kokku saama.”