Swann lõhub stereotüüpe

 (1)
Swann lõhub stereotüüpe
Autor mai alguses EestisPille-Riin Pregel

Lammas pole alati loll ja miss Maple tuleb toime isegi mõrvajuhtumi paljastamisega.

Halvustavad ütlused stiilis „loll kui lammas”, „arg kui lammas”, „kärnane lammas” või „laisk nagu lambasoolikas” on meile kõigile tuttavad. Nüüd on aga noor saksa autor, pseudonüümi Leonie Swann taha peitunud 35-aastane diplomeeritud kirjandusteadlane, psühholoog ja filosoof, võtnud ette katse õiglus jalule seada ja lammaste ruineeritud maine taastada. Ta on kirja pannud kriminulli, mille peategelaseks on lambad, kes ilmutavad silmapaistvat arukust, julgust ja järjekindlust ning tõestavad, et nendega seotud negatiivsed stereotüübid ei pea paika. Ja tundub, et Swanni sõnumil on kuulajaid, sest ainuüksi Saksamaal on tema 2005. aastal ilmunud romaani „Glennkill. Lambakriminull” müüdud ligi kaks miljonit eksemplari ja autorist räägitakse kui saksa kirjanduse uuest lootusest.

Ühel kaunil suvehommikul avastab Iirimaa rohelistel küngastel rohtu mäletsev lambakari oma karjase tapetuna. „Ta suri labidasse. Sina poleks ka seda üle elanud – säärane raske rauast kolakas läbi kere. Pole ime, et ta surnud on,” ütleb karja juhtoinas Ritchfield teadja positsioonilt oma kaaslasele, karja kõige targemale lambale Miss Maple’ile. Miss Maple, nagu uudishimulikule lambale kohane, avaldab nimelt soovi karjase surma põhjus välja selgitada ja kuna tal on ka mõttekaaslasi, käivitubki tema eestvedamisel ulatuslik uurimine.

Vaimsete huvidega lambad

Ligi 300 leheküljel annab Swann detailse ülevaate lammaste kõhklustest, oletustest ja tõlgendustest, kusjuures ta on loonud igast tegelasest meeldejääva karakteri – ühel on suurepärane mälu, teine vaatab taevaseid lambapilvekesi ja filosofeerib sellest, kuidas ise kunagi nii kaugele jõuda, kolmas jõllitab karjamaa serval asuvasse kuristikku ja mõtiskleb oma hingesügaviku põhjatuse üle jne. Swann on suure sümpaatia ja detailitäpsusega vaadanud lammaste hinge või silmadesse ja andnud neile kõigile nimed ning individuaalsuse (või peaks ütlema lambalikkuse?). Kuid ta ei idealiseeri neid päris inimeselaadseteks. Lammastele jäetakse nende piiratus inimmaailma mõistmisel, aegruumiliselt napp elukogemus, mis ei ulatu kaugemale kodukarjamaast ning paarist eluaastast, samuti lambaelu monotoonsus, mida iseloomustab peaasjalikult mäletsemine, määgimine ja magamine.

Samas tekitab lammaste piiratus põimituna nende nutikusega mitmeid koomilisi ja absurdseid efekte, sest on päris naljakas lugeda, kuidas lambad arutlevad inimkeele mitmetasandilisuse ja kujundlikkuse üle või tõlgendavad inimeste käitumist. Olgu selleks siis pealtkuuldud fraasid „Jumalast ja tema lambukestest” või „hundist lambanahas”, narkootikumide sünonüümina kasutatav „rohi” või arutlused selliste mõistete üle nagu hing, südametunnistus või hirm. Swannile meeldib keelega mängida ja selle ilmekaks näiteks on ka teose pealkiri – Glennkill on Iiri külakese nimi, kus tegevus toimub, lambakarjus George kannab perekonnanime Glenn ja lõpuks väljendub selles sõnas ka salapärase mõrvaloo lahendus.

Inimlikud villapallid

Iseenesest on loomade või eluta looduse inimlikustamine kirjanduses vana ja läbiproovitud võte, meenutagem kas või valme, muinasjutte, George Orwelli „Loomade farmi”, Kiviräha teoseid või uuema aja žanriulmet.

Krimikirjanduse austajad teavad rääkida ka sellisest tekstiliigist nagu kassikriminull. Nüüd on meil siis ka lambakriminull. Kuigi Swanni lugu on hea krimka jaoks liiga veniv, detailidesse takerduv ja vähe pinget pakkuv, vastab see oma muude tunnuste poolest igati nendele eesmärkidele, miks kirjanduses tavaliselt loomade inimlikustamist kasutatakse. Nimelt osutab tekst inimeste maailma kitsaskohtadele ja paneb meid järele mõtlema selle üle, kui omakasupüüdlik ja rumal loom see kahejalgne siin maamuna peal tegelikult on. Ja nagu paljude teistegi antropomorfiseeritud lugude puhul, mängib ka siin tähtsat rolli kummastusefekt ning kõige tavalisem sõnadega mängimise mõnu, sest see lisab tekstile mitmetasandilisust, humoorikust, sügavamõttelisust. Seda, milliseid konkreetseid eksistentsiaalseid küsimusi, ühiskonnaelu probleeme või intertekste Swanni romaan sisaldab, saab iga lugeja aga juba iseseisvalt avastada.

Glennkill

Leonie Swann

Tõlkinud Piret Pääsuke

Atlex 2009

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare