Taanlased, eriti noorem põlvkond, kes peab tuleviku-Taanis elama ja järeltulevat põlve kasvatama, on põgenikest ja immigrantidest väsinud. Probleemid on saanud alguse eelkõige immigrantide järeltulijaist - üha sagedamini jõuavad taani politseini teated sellest, kuidas tumedavereliste noorukite kambad pimedatel tänavatel taanlasi tülitavad.
Võõramaalased moodustavad 4,5 protsenti Taani elanike arvust. Iseenesest pole see ju kuigi suur arv, kuid taanlasi teeb murelikuks asjaolu, et võõramaalaste osakaal kasvab aasta aastalt. 1996. aasta jaanuaris oli Taanis ametlikel andmetel 222 746 võõramaalast, tänavu jaanuaris aga juba 237 693, kusjuures tegelik arv võib olla palju suurem.
Viimase paari aasta jooksul on ette tulnud sedagi, et mitte-euroopaliku välimusega noortejõugud on tunginud päise päeva ajal koolidesse, peksnud sisse aknaid ning norinud õpilastega tüli. Seetõttu on mõnes koolis sisse viidud turvakontroll ja mundris valvur laseb uksest sisse vaid neid, kellel on ette näidata kooli poolt väljastatud pildiga plastikkaart.
üha sagedamini kohtab võõrapärase välimusega Taani kodanikke, kelle nimi on Abdullah, Mohammed, Hassan või Mustafa. Nad kõnnivad tänaval oma barandzhaasse peidetud häbelikust naisest paar meetrit ees, tekitades nii vabameelsust ning võrdõiguslikkust kõrgelt hindavates taanlastes hämmeldust. Immigrantide ja põgenike lastel on reeglina probleeme taani keelega, sellest tulenevalt ka ühiskonnas vajaminevate teadmistega. Nii kasvab tööpuudus immigrantide hulgas ja ühtlasi vimm taanlaste vastu.
Taani Rahvapartei kogub hääli
Kõige selle taustal polegi midagi imestada, et paremäärmuslike vaadetega Taani Rahvapartei (Dansk Folkeparti), kelle motoks on "Taani taanlastele", kogub aina rohkem toetajaid. Möödunud nädalal läbi viidud arvamusuuringud näitavad, et Taani Rahvapartei võidaks praegu valimistel 25 kohta Taani 179-kohalises parlamendis Folketingis. Seega on Taani Rahvapartei praegu sotsiaaldemokraatide ja liberaalide järel Taanis populaarsuselt kolmas partei, lükates konservatiivid neljandale positsioonile.
Võimul oleva peaminister Poul Nyrup Rasmusseni Sotsiaaldemokraatliku Partei populaarsus (29 protsenti) on viimase kuu jooksul langenud. Langenud on ka Uffe Ellemann-Jenseni juhitavate liberaalide ja Per Stig Moelleri konservatiivide reiting.
Taani Rahvapartei on seega oma immigrantide vastase hoiakuga tõmmanud endale kõikide parteide hääli. Rasmussen otsustas päästa enne selle kuu keskel toimuvaid kohalikke valimisi, mis päästa annab ning initsiatiiv sisserännupoliitika karmistamisel endale haarata ja hääled Rahvaparteilt tagasi võita.
Rasmusseni päästemanööver
Peaministri initsiatiivil nimetati eelmisel nädalal ametisse uus siseminister, endine Aarhusi linnapea Thorkild Simonsen. Ajalehe Jyllands-Posten andmetel avaldas Rasmussen eelmisele siseministrile Birte Weissile tõsist survet, et ta ametist loobuks. Weiss ise on seda ühes oma intervjuus kinnitanud, öeldes, et tema ei soovinud muudatusi sisserännupoliitikas nii kiiresti kui see oleks peaministrile meeldinud. Jyllands-Posten kinnitas samas, et Weiss oleks tegelikult meelsasti jätkanud kuni järgmiste valimisteni. Veidi üle nädala ametis olnud uue siseministri Simonseni ülesandeks on seatud päästa viimaste aastate "äpardunud ja riigile palju kahju toonud lahke põgenikepoliitika, mille halastamatuid tagajärgi on nüüd aasta aastalt üha raskem varjata ja kõrvaldada".
Kõik lootused uuel siseministril
Simonseni eesmärgiks on muuta olukorda ilma välismaalaste seadust muutmata. Esiteks tahab Simonsen kaotada immigrantide ja põgenike ülalpeetava staatuse. Taani riik peab vastavalt tema nägemusele tagama sisserännanutele töö vähemalt pooleks päevaks. Teiseks tahab minister välismaalased paigutada suurtest linnadest ka maapiirkondadesse, sest nii oleks võõramaalastel paremad võimalused taanlastega suhtlemiseks. Selleks on kavas rajada noorteelamuid, kus kõrvuti immigrantidega elaksid ka taanlased. Simonsen tahab lihtsustada ka immigrantidest kurjategijate maalt väljasaatmist. Seni võis vastavalt Taani seadustele maalt välja saata vaid narkokurjategijaid, nüüd peaks see laienema ka isiksusevastastele kuritegudele nagu vägivald, seksuaalkuriteod ja inimäri.
Taanis arutletakse tõsiselt ka selle üle, keda ikkagi põgenikuna käsitleda. Seni said Taanis eksiili ka niisugused põgenikud, kes tegelikult ei mahu üRO põgenike konventsioonis etteantud raamidesse. Simonsen lubab edaspidi anda alalise elamisloa vaid üRO põgenike konventsioonis märgitud põgenikele. ülejäänud saavad Taanis viibida ajutiselt ning peavad maalt pärast ettenähtud aega lahkuma. Praegu saavad põgenikud alalise elamisloa pärast kolme aastat, aga valitsus on seisukohal, et seda aega tuleks pikendada.
Aeg näitab, kas uus siseminister suudab täita talle pandud lootused. Tegelikult kuulub uuele siseministrile pea kõigi parteide poolehoid, või õigem oleks öelda - kõik parteid on pannud Simonsenile lootused ning kõik jälgivad huviga, kas tema sõnad ka tegudes kinnitust leiavad.
