Taassünni auhind hindas omaalgatust

Nädala eest andis Jakob von Uexküll Tallinna Raekojas üle Eesti Taassünni auhinnad elukvaliteedi edendajatele Eestis. Eestlastest koosnenud zhürii määras preemiad nelja töö eest.

Aupreemia pälvis eesti kultuuripärandi uurimise ja kirikuloo uurimise eest Vello Salo, rahaline saja tuhande kroonine preemia jagati võrdselt kolme laureaadi vahel. Narva-Jõesuu Eesti Selts sai selle eestluse hoidmise ja vene elanikkonna integreerimise eest oma kodulinnas, Madis Kõiv eesti filosoofilise mõtte arendamise ja kaasajastamise eest ja Fred Jüssi looduse arhiveerimise ja loodusvalgustusliku tegevuse eest.

Eesti taassünni auhinna asutas Jakob von Uexküll lubadusega anda seda välja viis aastat eesmärgiga aidata kaasa elukvaliteedi parandamisele Eestis ja ergutada omaalgatuslikku ettevõtlikkust ning tegutsemistahet. Tänavu anti auhind välja viimast korda.

Kollitab kapitalismitont

"Siiani on preemiat välja antud 17 laureaadile," ütles zhürii liige suursaadik Toomas Tiivel, "ent neid kõiki on ühendanud tegutsemine selle nimel, mida keegi pole käskinud teha."

"Viis aastat tagasi oli mõte omaenese tarkusest Eestis ebaharilik ja küllap ebapopulaarne," ütles politoloogias, filosoofias ja majandusteaduses kraade omav von Uexküll auhindu kätte andes. "Nägin selget ohtu, et Eesti võib Lääne tarbijalikkuse ahvatlustele järele andes kaotada oma põhilised väärtused ja omapära nagu on juhtunud ju paljudega."

Eestiga esivanemate kaudu sidemeid omav Euroopas laiahaardelist alternatiivse majandusmõtlemise propagandat tegev Uexküll arvab, et nüüd pole näo kaotamise oht enam spetsiifiline Eesti probleem. "Võitlus majanduslike ja ülejäänud väärtuste ning jõudude tasakaalu nimel ühiskonnas on muutunud globaalseks," ütles ta.

"Avatud ühiskonna õudseim vaenlane pole enam kommunismi, vaid kapitalismi oht," tsiteeris von Uexküll George Sorost. ""Teaduslike" turumajanduslike teooriate kontseptsioon on sarnane marksistide omaaegsete katsetega anda oma ideoloogiale "teaduslikku" põhjendust. Umbes 20 aastat tagasi müüsin ma ära oma ärilise ettevõtte, et toetada maailmas seda, mis minu arvates on kõige olulisem: kõrgemate inimlike ideaalide taasväärtustamist vastukaaluks segadusele ja meeleheitele, mis väljenduvad ülalnimetatuga sarnastes tõdemustes," ütles von Uexküll.

Loomariigi keeled

"Mina valisin oma alaks Eesti taassünni poole püüdlemisel sõna, eesti keele," ütles auhinna võitnud Vello Salo. "Peame ikka ja jälle uuesti sündima, et õpiksime hindama oma keelt - ja mõtlema."

Madis Kõivu mõtteavalduse esitanud tema õpilane Jaan Kivistik juhtis tähelepanu analüütilise filosoofia seminarile, mis Kõivu juhtimisel aastaid Tartus õpilasi harinud on. "Kogu meie asi on keeles," kirjutas Kõiv, "luule sündis ja lõi traditsiooni ja pani ühe aluse Eesti taassünnile kahe sõja vahel. Keeleolemise teine pool on filosoofia, mida peame arendama, selleks, et kui läheb vaja veel kolmandat Eesti aega - siis ta tuleb."

Narva-Jõesuu Eesti Selts avaldas auhinda vastu võttes veendumust, et lisaks eesti kultuuri tutvustamisele tuleb neil hakata teadvustama hariduse edendamise vajadust ja keeleõppimise vältimatust.

"Kui Eesti linnud, loomad ja taimed saaksid esitada Eesti Taasünni auhinnale oma kandidaadi, oleks see minu arvates kahtlemata Fred Jüssi," ütles von Uexküll auhinda Jüssile üle andes. "Eestis on paiku, kuhu kunagi pole ulatunud võim. Neid on võimalik ära tunda vaid usu läbi. Sest võib elada kirikuta, ei saa aga elada usuta," ütles Jüssi. "Tean, et see auhind tuleb väärtustada. Püüan siis hoida valitud suunda."

Taipu on lisandunud

"Selle viie aasta jooksul, kui Taassünni auhinda välja jaganud olen, on Eestisse tulnud enam avatust ja muu maailma mõistmist," ütles Jakob von Uexküll vastuseks Eesti Päevalehe küsimusele. "Viie aasta eest oli siin palju naiivsust, usku, et kõik, mis Läänest tuleb, on parim. Eesti on oma ideestikuga lülitunud muu maailma hulka ja probleemid on sarnased. On toimunud teadmiste võrdsustumine. Ja teiselt poolt elutaseme ebavõrdsustumine Eesti eri piirkondade vahel. Eesti pole suutnud luua sõltumatut välispoliitikat. See on minu meelest olnud suur viga."

Auhinnazhürii otsused pole von Uexkülli viie aasta jooksul eriti üllatanud. "Pole kunagi väga detailidesse laskunud. Ehk oleks rohelist seltskonda võinud auhinnasaajate seas enam olla. Kuid see pole minu auhind, ja et enamik premeeritutest töötavad kultuurivallas - mis siis sellest, et see pole minu tegevusala."

Suhteid Eestiga von Uexküll unarusse ei jäta. "Ei tea küll veel täpselt, mil moel ma siinse eluga haakuma hakkan, ehk näiteks valitsusväliste organisatsioonide kaudu. Minu sidemed selle maaga on ju kaheksasada aastat vanad. Ja kuhu need ikka kaovad."

TIIT KäNDLER