Taavi Tulev — helide mees
Alustuseks muidugi uurin, kuidas sai Taavi Tulevist muusik, helilooja. “Paraku oli see nii, et sündisin perekonda, kus ema oli muusikaõpetaja ning isa helilooja,” võtab Taavi oma kujunemisaastad, kuhu mahuvad ka lühiajalised viiuliõpingud, talle omase optimistliku irooniaga kokku.
Teismelisena punkaritega lävides paistis ta silma oma pisut eriskummalise muusikamaitsega – Velvet Underground ning Sonic Youth polnud just see päris õige punk. “Meelepärane muusika on alati pidanud olema kättesaadava hulgast – mida kuskil leidus ja huvi pakkus, see meeldiski. Meeldivad väga paljud, eri zˇanritest. Tundub, et ma alles avastan enda jaoks aina meeldivamat loomingut.”
Oma esimestele katsetustele tagasi vaadates meenutab Taavi hea sõnaga omaaegset populaarset muusikaprogrammi Sound Club. Primitiivse elektroonilise pinina tekitamise kõrvale mahtus omal ajal ka kontserttegevus ansambliga Hirm.
Selle, outsider-muusikaga tiiba ripsutanud ansambli praeguste tegemiste kohta ütleb Taavi: “Ma ei tea, kus see bänd praegu on. Võimalik, et tuleb veel kunagi välja.”
Vastates küsimusele, kui palju on tema loomingus huumorit, kui palju nii-öelda tõsist kunsti, muutub Taavi tõrksaks: “Ma olen väga tõsine inimene ning kõik mu avaldatud looming on tõsine.” Siiski möönab ta: “Muidugi leidub mul sahtlis üsna korralik hulk naljaga pooleks tehtud lugusid.” Kuid nende plaadile koondamisega pole tal vähemalt praegu kiiret.
Plaatidest rääkides – suvel ilmus Taavilt pseudonüümi Wochtzchée all teine kauamängiv “Diktüoneemakilt”. Oma nime all tehtud debüütalbum “Televiisor on tuksis” ilmus neli aastat tagasi. “Väljakutse olemus seisnes vajaduses luua teoseid võimalikult vähe toppama jäädes. Väga raske on leida õiget heli ja siis veel sellega edasi töötada – tõeline hingeline pingutus,” võtab ta lugude kirjutamise ja plaadi tegemise kokku.
Muide – esikalbumi andis välja Saksamaa netlabel (internetiplaadifirma) Autoplate. Huvitun, mida arvab noor muusik muusika tasuta levitamisest internetis. Taavi arvab: “Oluline ei ole raha, mida nõmedad ärimehed muusikaturul kaotavad, vaid oluline on see, mis kuulajateni jõuab. p2p-programmidesse suhtun ma samuti hästi, isegi kui seal minu enda loomingut piraatselt jagatakse – mina ei kaota sellest midagi, muusikaga seotud tulud ja kulud on täiesti võrreldamatud.”
“Elektronmuusik on pigem helilooja kui moosekant,” tõmbab Taavi punase joone roki ning elektroonilise muusikaga tegelevate inimeste vahele. “Pillimänguoskus pole oluline, tähtis on peamiselt ajus toimuv ning täpne kõrv – iga muusikat loov inimene oskab mängida kõiki pille enda jaoks piisaval määral nagunii.”
Sama erinevus joonistub välja ka kontsertide juures – elektroonikud võivad oma lugusid publikule arvutist ette kanda, etteastet vabas vormis performance’iga vürtsitades, kuid rokkmuusikud peavad keskenduma ennekõike lugude mahamängimisele.
Oma kontsertide kohta ütleb Taavi, et praegu pseudonüümi Wochtzchée all sündiv looming on pigem kuulamiseks kui vaatamiseks. Oma üsna harvadest esinemistest toob ta parimana välja kevadise ülesastumise Kumu Ööl.
Taavi Tulev (Wochtzchée)
•• 22-aastane.
•• Helilooja Toivo Tulevi poeg.
•• Lõpetanud vanalinna hariduskollegiumi.
•• Tegeleb projekteerimisega.
•• Õppinud viiulit.
•• Muusikat hakkas tegema pärast üht black metal’i kontserti.
•• Huvitub kunstist ja filosoofiast. Looming on filosoofilise taustaga.
•• Väidab, et aega pole olemas.
Koduleht: http://taavi.kalale.ee
Diskograafia:
•• 2006 – Wochtzchée “Diktüoneemakilt” LP (Ulme-
plaadid) •• 2006 – “Üks ilusamaid” kogumikul “Toatuur” (Õunaviks 2006) •• 2006 – “Kontakt” kogumikul “Exhibition #3” (Audiobulb Records).
•• 2005 – “Tühikli” kogumikul “Intricate Maximals” (Audiobulb Records).
•• 2004 – “Uraan” kogumikul “Ulmerealismi tähised” (Ulmeplaadid). •• 2004 – “Koilo neno” kogumikul “Audiobulb’s christmas compilation” (Audiobulb Records). •• 2002 – “Televiisor on tuksis” (Autoplate).
•• 2001 – “Kofoses” kogumikul “Tallinn: psühhedeelne linn” (Ulmeplaadid)
