Tähelepanek: kes loeb lasteraamatuid?

Delfi Noorte hääl tõi välja nimekirja raamatutest, mis antakse algkooliõpilastele suvelugemiseks. Hea ajastus. Mul on mitu kuud peal olnud mingi veider lugemisnostalgia, mis väljendub peamiselt selles, et olen kõik šikid põhjamaade kriminaalromaanid kõrvale pannud ja loen hoopis lasteraamatuid. Üks sõbranna tõi hiljuti vanematekodust ära kastitäie lasteraamatuid ning nüüd on plaan korraldada õhtu, kus veedame kõhuli põrandal aega, lapsepõlvelemmikud ees lahti ja klaasike apelsinimahla (tõenäolisemalt siiski veini) kõrval.

Kasutan ühtlasi juhust ja nostalgitsen kolme raamatu kallal algklasside suvesoovituste hulgast. Teise klassi omadest: A. Kivirähk „Kaka ja kevad”. See ilmus küll siis, kui ma juba kogemata kuidagi täiskasvanuks olin saanud. Lugesin seda ette kolmeaastasele. Tal oli terve raamat peas.

Kolmandale klassile: O. Preussler „Väike nõid”. Lapsena oli jube palju lemmikraamatuid. See oli igatahes ka. Igihaljas lugu sellest, kuidas tõrjutust saab kangelane ja headus pääseb võidule. Muidugi lemmik.

Neljandale klassile: Astrid Lindgren „Rasmus, Pontus ja Lontu”. Meenus, kuidas hiljuti tõsiselt üllatusin, kui üks humanitaaralal õppiv tudengineiu ütles, et pole ühtki Lindgreni raamatut lugenud. Kuidas on võimalik lapsepõlv näiteks ilma raamatuta „Vennad Lõvisüdamed”?!

P.S. Lapsevanemad, kes te näete ja teate. Kas lugemissoovitused on reaalse lugemisega neil päevil kuidagi ühenduses ka? Üks tuttav ema jagas vaatlustulemusi ja sedastas, et paljud lapsed ei olevat ka algklasside lõpuks ühtki raamatut läbi lugenud.