Tähelepanek: kohmakad naljad ja kummastav öökull
Prantsusmaa ja komöödia kõlab paljutõotavalt, kuid paraku ei ole filmi režissöör, stsenarist ja peaosatäitja Ramzy Bedia, Jean-Luc Godard ega Jacques Tati ning komöödia jätab suhteliselt mannetu mulje. Film räägib saamatust, aga heasüdamlikust kontoritöötajast Rockyst, keda keegi ei märka ega hinda. Ta püüab töökaaslastega sõbrustada, aga kõik on asjata. Lõpuks, nagu selliste lugude puhul ikka, saabub tema tähetund.
Kõlab jube tuttavalt – saamatu, aga hea luuser, kes päästab päeva ja ajab lõpuks selja sirgu. Peale selle, et sisu on kulunud, kukuvad ka naljad lamedalt välja. Ainuke originaalne asi on müstiline öökull, kes saabub Rocky elutuppa ja keeldub lahkumast. Ka see, et öökullist inspireerituna või jumal teab, mis põhjusel, hakkab Rocky öökulli kostüümis ringi käima. Aga miks öökull? Meenus õõvastav „Twin Peaks”, kus öökullid kuulutasid kurja, meenusid Harry Potteri lood, kus maagiliste tarkade lindudena olid öökullid sõnumite kandjad. Ent mis värk siin on? Heidikuid vabastava ja innustava sümbolina võiks teda ju võtta, kuid pidi seda tegema just öökull? Mitte, et filmid peaksid tingimata loogilised olema. Kuna film muud mõtlemisainet ei pakkunud, jäin lihtsalt öökulli rolli üle juurdlema.