Julgustavalt mõjub juba mängulooja Obsidiani senine CV (üks viimaseid näiteid „Fallout: New Vegas”). „Pillars” lööb aga üle firma senised tooted ja ehk isegi klassikalised eeskujud. Eriti loo jutustamise poolest: ükski zombi ei tuterda sulle metsa vahel vastu, ilma et see oleks üksikasjalikult põhjendatud. Kuna tegelased reageerivad nii mängija otsustele kui ka alguses paika pandud taustandmetele, ei ammenda teos end ühe läbimisega. Maailm on parasjagu originaalne, pigem aurupunk kui Tolkien, ja pakub samal ajal kõike, mida traditsioonilise rollika austaja igatseb. Sama osavalt on mõõdetud sünguse ja huumori vahekord. Seejuures pole teos nii sõltuvusttekitav, kui võiks karta, sest mängu mehaanika teeb selle sulgemise suhteliselt lihtsaks. Siiski on see parasjagu kange kraam, mida tuleks nautida aeglaselt.