Tähelepanek: Positivus või Bassi-tivus?
Positivuse šeff Girts Major on öelnud, et Prantsuse elektroonikabändi oli kõige raskem esinema saada. Niisiis varakult lava ette keskele sättinuna pidin kahjuks pettuma, sest helitehnikud olid kontserdikuulajatele käru keeranud, keerates bassinupu liiga põhja. See ei olnud oodatud lummav elektrooniline helide virvarr, vaid pigem pekslev trumm mu kõrvatrumlitel. Ei aidanud pabersalvrätikust kõrvatroppide meisterdamine ega lavast järjest kaugenemine – see trummeldamine jõudis igale poole. Sama mure oli ka teise prantslaste elektrobändi Airiga, kelle heli oli nii metsa poole, et üks liige laulis vahepeal lausa mittetöötavasse mikrofoni. Kui hakkasin mõtlema, siis bassi kõvem pekslemine suuremal või vähemal määral oli tuvastatav kõigi pealava esinejate kontsertides, mida kuulamas käisin. Häiris see aga just elektrooniliste artistide puhul, kellelt eeldan mõnusalt kokkusulanduvat ja tasakaalus helipilti, kus tihti loo võlu on just kõrvalmeloodias või solisti harmoonias. Ja loomulikult, suur festival eeldabki kõva heli – aga selleks, et kuulaja saaks võimalikult hea elamuse, peavad kõik instrumendid tasakaalus olema. Kui üks nii jõudsalt domineerib nagu bass Positivusel, tekitab see lihtsalt ühe suure peavalu.