Täites elu tühimikke armastuse ja rahaga
Cheeki raamat sai alguse autobiograafiana. Kuna eluloo jutustamine hakkas haletsevaks ja enesekriitiliseks muutuma, püüdis autor asjale teise nurga alt läheneda. Ent „Minu tädi intiimelu” minategelasel Dilysel on Mavisega siiski palju ühist: nende vanaema oli kümne lapse ema ja töötas koristajana, vabrikutöölisest ema kaotas sõjas abikaasa ja leidis uue mehe, kes oli tore, kuni ta sõjaväes oli, kuid armeest naastes hakkas näitama oma tõelist palet ning jättis naise ja kaks last peagi maha. Nii Dilys kui ka Mavis on end kirjeldanud pigem kõrvaltvaatajatena ja andnud mõista, et selle tagamaid võib otsida lapsepõlvest, kus sõna „armastus” kergekäeliselt ei kasutatud ja armastust välja ei näidatud. Nii tababki raamatus Dilyst üllatus, kui talle 19-aastaselt armastust avaldatakse. Selle esimese mehega, kena kaheksa aastat vanema advokaadiga, ta kuue kuu pärast abiellubki. Siit hakkavad pihta ka raamatu erinevused päris elust. Mavis Cheek pole advokaadiga abielus olnud, kuigi on mõista andnud, et see võimalus oli nooruses õhus ja mõnes mõttes on raamat fantaasialend sellest, mis oleks võinud olla.
„Kõikide inimeste elus on kolm tühikut. Üks neist on tühik, mis jääb avatuks sellepärast, et sa ei saa piisavalt armastust, millega seda täita. Teine jääb avatuks seetõttu, et sa ei suuda leida valdkonda, milles end teostada. Ja kolmas sellepärast, et sul pole nii palju raha, et täita neist kahest tühikust üks või mõlemad,” arvab Dilys. Talle tundub juba raamatu alguses, et tal on õnnestunud kõik need mured lahendada – tõsiasi, mis rikub tema niigi kehva suhet oma õega. (Ka kirjanik on intervjuudes avaldanud, et õde ei räägi temaga juba aastaid.) Kas see on tõesti nii, saab näha – ootamatu kohtumine ligitõmbava mehega raudteejaamas tekitab selle kohta küll küsimusi.
Lugejast kirjanikuks
Igatahes tundub, et Mavis Cheekil on kõik elu puudujäägid õnnestunud tasa teha: ta on edukas kirjanik, elab Inglise maapiirkonnas ning korraldab üritusi, komiteesid ja heategevusi. Kirjaniku elu ei ole siiski olnud meelakkumine. Ta katkestas 16-aastaselt kooli, abiellus 21-aastaselt oma esimese kallimaga, läks temast 24-aastaselt lahku ja elas järgmised kümme aastat koos ühe kunstnikuga. Juba noorelt sattus Mavis Cheek 1960-ndate kunstimaailma (ka raamatutegelane Dilys töötab kunstigaleriis), mida täitsid miniseelikud ja peod. 28-aastaselt otsustas ta küll haridusteed jätkata, kuid sai peagi hoopis emaks.
Kirjutama hakkas ta alles siis, ehkki oli alati olnud innukas lugeja. Cheek on öelnud, et see oli pragmaatiline otsus, sest kirjutada sai sellal, kui laps magas.
Mavis Cheeki esimest romaani pole kunagi avaldatud ja ta on öelnud, et on selle üle nüüd suisa tänulik. Just kirjastaja, kelle poole ta tollase käsikirjaga pöördus, andis talle soovituse hakata kirjutama nõnda, nagu ta seda nüüd teeb: vaimukalt ja teravmeelselt. Praeguseks on Mavis Cheekil ilmavalgust näinud juba 15 romaani, „Minu tädi intiimelu” on neist kümnes ja seni ainuke, mis on eesti keeles ilmunud.
Mavis Cheeki „Minu tädi intiimelu” homsest koos LP-ga saadaval vaid nädalajagu! Vaata lisa: www.lpraamat.ee
