Hom­me al­ga­vad ju­ba 28. kor­da pee­ta­vad Tal­lin­na va­na­lin­na päe­vad. Tal­lin­na va­na­linn po­le üks­nes pea­lin­na vi­siit­kaart. Siin asu­vad Tal­lin­na aju, süda ja maks, mil­le ee­mal­da­mi­ne sun­niks pi­ki ran­naäärt väl­ja­ve­ni­ta­tud lin­na hin­ge heit­ma – vä­he­malt sel­li­sel ku­jul, na­gu meie te­da tea­me. Ent na­gu mee­nu­ta­vad hil­ju­ti väl­ja kae­va­tud Har­ju vä­ra­va va­re­med, po­le mis­ki iga­ve­ne ja eri ae­ga­de lin­na­juh­ti­de et­te­ku­ju­tus va­na­lin­nast on ol­nud üli­malt vas­tuk­äiv.

Lammutage kõik vana

Sel­lest, et Tal­lin­na pii­ra­vad Ve­ne väed Kiek in de Kö­ki tor­ni suur-tükki­dest tu­lis­ta­sid ja nen­de kaas­maa­la­sed ne­li­sa­da aas­tat hil­jem Har­ju tä­na­va pom­mi­de­ga üle külva­sid, võib sõjao­lu­kor­ras veel aru saa­da. Kuid see, et tsaa­riaeg­ne mu­nit­si­paalvõim ra­hua­jal suu­re osa kes­kaeg­sest lin­namüürist ma­ha lõhkus, näib prae­gu põhjen­da­ma­tu bar­baar­su­se­na – ol­gu­gi et te­ge­vus toi­mus prog­res­si ja mo­der­ni­see­ri­mi­se ni­mel ja nen­de ae­ga­de pä­ran­diks jäid mei­le Kad­riorg ja Ro­ter­man­ni kvar­tal.

Har­ju vä­rav ning Väi­ke-Kar­ja ja Müüri­va­he nur­gal asu­nud Ku­ra­di­torn lõhu­ti lõpli­kult ma­ha al­les 1880-ndatel ja Vi­ru vä­rav­gi pää­ses üsna na­pilt.

Lau­sa ek­sis­tent­siaal­seks muu­tus va­na­lin­na äh­var­dav oht aga al­les sõja jä­rel, kui mit­med taas­ta­miskõlb­li­kud va­re­med ra­hu­mee­li hä­vi­ta­ti. 1950-nda­tel la­ja­ta­ti lin­nasüda­mes­se Sõpru­se ki­no, mil­le pseu­dok­las­sit­sist­li­kud sam­bad ja hoo­nee­si­ne väl­jak pi­did de­monst­ree­ri­ma uu­te ae­ga­de suu­re­joo­ne­li­sust. Hruštšovi ajal taas­ta­ti Ni­gu­lis­te ki­ri­ku müürid ja rae­ko­ja kup­pel, ent tead­las­te ja võimu­mees­te seas lii­kus va­na­lin­na saa­tu­se koh­ta iga­su­gu­seid hu­vi­ta­vaid mõtteid.

1962 oli prog­res­si aas­ta. Siis alus­ta­ti Mus­tam­äe­le esi­me­se mik­ro­ra­joo­ni ra­ja­mist (mis oli elu­ko­ha­na va­na­lin­na­ga võrrel­des tea­da­gi oi-kui-pres­tiižne) ja Har­ju tä­na­va al­gus­se ker­kis Kir­ja­ni­ke Ma­ja, mi­da nüüd pee­tak­se hoo­ne õil­sa­le üle­san­de­le vaa­ta­ma­ta ple­kiks va­na­lin­na rin­nae­si­sel. Sa­mal aas­tal aval­das kee­gi tark­pea kan­di­daa­ditöö, mil­le ko­ha­selt tul­nuks ne­li viien­dik­ku va­na­lin­nast ma­ha lõhku­da ja kõrg­hoo­ne­te­ga asen­da­da.

Veel in­nu­kam oli ehi­tu­sin­se­ner Paul Härm­son, kes kut­sus Rah­va Hää­les aval­da­tud hüüdlau­se „Lin­nae­hi­tus tea­dus­li­ke­le alus­te­le!” all kõiki kesk­lin­nas aru­saa­ma­tul moel säi­li­nud anak­ro­nist­lik­ke muu­seu­me­hi­ti­si ma­ha lõhku­ma. Ava­ra­te hoo­vi­de­ga mu­ga­va­te ja mood­sa­te pa­neel­ma­ja­de vas­tan­da­mi­ne kes­kaeg­se­te lo­bu­di­ke vi­let­sa­le veevär­gi­le ja kit­sas­te­le tä­na­va­te­le po­leks saa­nud ol­la veel il­me­kam.

Ome­ti as­tus hulk kul­tuu­ri­te­ge­la­si, na­gu Rein Zo­bel ja Hel­mi Üprus, muin­susväär­tus­te kait­seks väl­ja. Lo­bitöö­ga saa­vu­ta­ti ENSV mi­nist­ri­te nõuko­gu 1966. aas­ta mää­rus, mis kuu­lu­tas ko­gu va­na­lin­na kait­sea­laks. Lan­guskõver pea­tus ja va­na­lin­na as­jad hak­ka­sid jäl­le ülesmä­ge mi­ne­ma, eri­ti veel pä­rast Poo­la res­tau­raa­to­ri­te saa­bu­mist 1980-nda­tel. 1982. aas­tal es­ma­kord­selt toi­mu­nud va­na­lin­na päe­vad muu­tu­sid är­ka­mi­saas­ta­tel olu­li­seks kul­tuu­risünd­mu­seks.

Ees­ti ise­seis­vu­mi­ne tõi va­na­lin­na ho­tel­lid, st­rip­tii­si­baa­rid, öök­lu­bid, vä­li­koh­vi­kud ja vä­li­sin­ves­to­rid. Mul­lu lin­na tel­li­mu­sel tu­le­vi­ku-uu­rin­gu­te ins­ti­tuu­dis koos­ta­tud va­na­lin­na aren­gu­ka­vas, mis on esi­me­ne sel­le lin­na­jao prob­lee­me põhja­li­ku­malt kaar­dis­tav do­ku­ment, mär­gi­tak­se, et va­na­lin­las­te en­di eluk­va­li­teet on seo­ses tu­ris­mi pea­le­tun­gi­ga hal­ve­ne­nud. Toi­du­poo­de ja va­baa­ja­kes­ku­si on jää­nud vä­he­maks.

Na­gu teab iga Rae­ko­ja plat­silt ka­hek­sakümnek­roo­nist koh­vi ost­nud või ree­de õhtul lä­bi Suur-Kar­ja tä­na­va ja­lu­ta­nud lin­la­ne, on va­na­linn ko­ha­li­ku jaoks kal­lis, lär­ma­kas ja eba­tur­va­li­ne.

Ni­me­ta­tud aren­gu­ka­va ei piir­du aga kit­sas­koh­ta­de kä­sit­le­mi­se­ga ja pa­kub la­hen­du­si, mil­lest mõned kõla­vad üsna jul­gelt, soo­vi kor­ral aga teos­ta­ta­valt. Tal­lin­na üli­koo­li kul­tuu­ri­teoo­ria ma­gist­rant Ras­mus Kask, kel­le osa­lu­sel asu­ta­tud ko­da­ni­kuühen­dus Lin­na­la­bor püüab lei­da vas­tu­seid kõikvõima­li­ke­le lin­na­geog­raa­fia­ga seo­tud küsi­mus­te­le, leiab siit mõnda­gi meel­di­vat.

Vanalinn inimestele tagasi

Olu­li­seks peab Kask se­da, et lin­na­ruu­mi ku­jun­da­mist ei kä­sit­le­ta aren­gu­ka­vas enam üks­nes ma­jan­dus­li­kust vaa­te­nur­gast, na­gu on va­rem hal­vaks ta­vaks ol­nud. Ka ei ot­si­ta enam võima­lu­si ka­su­ta­da lin­na­ruu­mi konf­likt­se­te ja üks­tei­se kius­te ek­sis­tee­ri­va­te näh­tus­te­na (tu­ris­mi­siht­koht, elu­kesk­kond, kul­tuu­riväär­tu­sed jne), vaid püütak­se eri suu­nad ühe ka­tu­se al­la tuua.

Heaks näi­teks mit­me­ke­si­se lin­na­ruu­mi ku­jun­da­mi­sest toob Kask plaa­ni kaar­dis­ta­da ja ka­su­tu­se­le võtta va­na­lin­na ava­li­kud väl­ja­kud.

Meel­di­vaid punk­te on 2013. aas­taks väl­jatöö­ta­tud aren­gu­ka­vas veel mit­meid. Krii­sia­ja tõttu võib nen­de el­lu­vii­mi­ses aga eel­da­da tea­tud vii­vi­tu­si. Tal­lin­na abi­lin­na­pea Kaia Jäp­pi­nen mee­nu­tab, et plaan viiak­se el­lu „vas­ta­valt lin­naee­lar­ve võima­lus­te­le ja kooskõlas ee­lar­vest­ra­tee­gia­ga”, küll aga on abi­lin­na­pea val­mis lu­ba­ma, et va­na­lin­na vä­he­ka­su­ta­tud piir­kon­da­de taa­se­lus­ta­mi­ne, liik­lu­so­lu­kor­ra ja ohu­tu­se pa­ran­da­mi­ne ja tei­sed püsti­ta­tud eesmär­gid ei kao ku­hu­gi.

Igal ju­hul ar­vab Jäp­pi­nen, et va­na­lin­na val­da­valt au­to­va­baks muut­mi­ne ja uue kont­sept­sioo­ni jär­gi sin­na so­bi­ma­tu­te et­te-võte­te väl­ja­puk­si­mi­ne on nel­ja aas­ta jook­sul täies­ti teos­ta­tav.

Iseküsi­mus on ko­ha­li­ke ela­ni­ke va­ja­du­sed. Na­gu aren­gu­ka­vas­ki nen­di­tak­se, on Tal­lin­na va­na­linn prae­gu põhi­li­selt tu­ris­ti­de tar­beks. Va­na­lin­nas elab paa­ri aas­ta ta­gu­se sta­tis­ti­ka jär­gi um­bes 3000 ini­mest, ehk­ki su­vea­jal võib ela­nik­ke ol­la mit­meid kor­di roh­kem. Kes nad on ja mil­li­sed on nen­de va­ja­du­sed, po­le täp­selt tea­da, see tu­leb al­les väl­ja uu­ri­da.

Sel­ge on aga see, et liik­le­misvõima­lus­te pa­ran­da­mi­ne ja män­gu­tu­ba­de ehi­ta­mi­ne ei ai­ta le­pi­ta­da näi­teks lä­hes­tik­ku aset­se­va­te kor­te­ri­te ja lõbus­tu­sa­su­tus­te oma­ni­ke hu­vi­sid. Siin tu­leb lin­nal ka­he hu­vig­ru­pi va­hel ba­lans­see­ri­da – ööe­lu ei ta­haks ju väl­ja su­re­ta­da, aga ka une­ra­hu on inimõigus.

Pal­jud va­na­lin­na aren­gu­ väl­ja­kut­sed on­gi seo­tud oman­di-õigu­se­ga. Lin­na­le kuu­lu­val pin­nal te­gut­se­va­test ka­sii­no­dest va­ba­ne­mi­se plaan on liht­ne: nen­de ren­di­le­pin­guid ei pi­ken­da­ta. Küsi­mus, kui­das veen­da kin­nis­va­rao­ma­nik­ke en­da­le kuu­lu­vaid hoo­ve või ka ar­hi­tek­tuu­rimä­les­tis­te esi­me­si kor­ru­seid külas­ta­ja­te­le ava­ma, on kee­ru­li­sem.

„P­rae­gu on lin­na­le kuu­lu­va­te hoo­ne­te osatäht­sus va­na­lin­na hoo­nes­tu­ses väi­ke, hoo­ne­te oma­ni­ke hu­vid on üld­hu­vi­de­ga võrrel­des mõne­ti ülevõimen­da­tud,” nen­di­tak­se aren­gu­ka­vas. „Võib eel­da­da, et prae­gu keh­ti­va­te ju­rii­di­lis­te alus­te kor­ral võib ra­hul­da­va­te kok­ku­le­pe­te sõlmi­mi­ne ku­ju­ne­da ras­keks.”

Sel­le­ga seo­ses soo­vi­ta­vad au­to­rid väl­ja töö­ta­da õigus­lik­ke ja ra­han­dus­lik­ke meh­ha­nis­me, mis ai­tak­sid oma­ni­ke suh­tes ra­ken­da­da „po­si­tiiv­seid ja ne­ga­tiiv­seid stii­mu­lei­d” ehk maa­kee­li piit­sa ja prää­ni­kut. Aren­gu­ka­vas mär­gi­tak­se siis­ki, et kok­ku­lep­ped on te­ge­li­kult võima­li­kud ja koostöö­kul­tuur on pa­ra­ne­mas.

Kask mär­gib, et mu­jal Eu­roo­pas on tühjalt seis­va­te hoo­ne­te küsi­must ka ra­di­kaal­se­malt la­hen­da­tud. „Hol­lan­dis as­tu­tak­se meie mõttes oma­ni­kuõigus­te­le pä­ris jõhk­ralt pea­le,” osu­tab ta seal­se­te sk­vot­te­ri­te õigu­se­le tühja­des­se ma­ja­des­se sis­se ko­li­da. „See är­gi­tab oma­nik­ke lii­gu­ta­ma. Meil, erao­man­di püha­du­se tin­gi­mus­tes, pais­tab ai­nu­ke võima­lus ole­vat kin­nis­va­ra ära-ost­mi­ne, aga ma ei ku­ju­ta et­te, kui­das see reaal­selt toi­muks.”

Jäp­pi­nen ütleb, et linn ei ka­vat­se hoo­vivä­ra­vaid jõuga lah­ti mur­da. „Hoo­vi­de ava­mi­ne saab toi­mu­da ai­nult koostöös era-oma­ni­ke­ga, kuid nõuda linn se­da ot­se­selt ei saa,” tõdeb abi­lin­na­pea. „Se­da ju­ba tur­va­li­su­se ja pri­vaat­su­se mõttes ja liia­ti veel siis, kui ta­ha­me va­na­lin­na ka elu­kesk­kon­na­na hoi­da.”

Muin­sus­kait­se­kuu ja va­na­lin­na päe­va­de raa­mes on hoo­vieks­kur­sioo­ne kor­ral­da­nud kul­tuu­riväär­tus­te amet. Jäp­pi­nen osu­tab, et lin­nae­la­nik ja tu­rist saa­vad prae­gu­gi mit­meid hoo­ve külas­ta­da, näi­teks on ava­tud Ve­ne tä­na­val asu­vad Meist­ri­te hoov ja Ka­ta­rii­na ki­ri­ku esi­ne ning loo­dus­muu­seu­mi hoov Pi­kal tä­na­val. Mõnda­gi hoo­vi, na­gu La­bo­ra­too­riu­mi tä­na­va­le pei­tu­nud uk­rai­na kree­ka-ka­to­li­ku ki­ri­ku hoo­vi saab külas­ta­da kok­ku­lep­pe­ kor­ral.

Ühe töövõidu­na toob abi­lin­na­pea esi­le lin­namüüri tor­ni­de jär­jes­ti­ku­se ava­mi­se. „Möö­du­nud aas­tal teh­ti kor­da ja ava­ti Grus­be­ke-ta­gu­ne torn, veel va­rem Ep­pin­gi torn, Pla­te torn on ava­tud näi­tus­te ajal, ava­tud on ka Hel­le­man­ni torn ja kait­sek­äik,” loet­leb Jäp­pi­nen ava­tud kait­se­kind­lus­tu­si. „Sel­le aas­ta in­ves­tee­ring on Mun­ka­de­ta­gu­ne torn.”

Pa­ra­ku on kor­ra­li­ku vee- ja elekt­risüstee­mi­ta pae­ki­vi­ko­los­si­de pi­de­vas­se ka­su­tus­se võtmi­ne ras­ke. Lin­naväl­ja­ku­te täht­su­se suu­ren­da­mi­seks on pai­gal­da­tud pin­ke ja ka­vat­se­tak­se pai­gal­da­da di­gi­taal­seid ja graa­fi­li­si in­fo­tahv­leid. Esi­me­ne neist il­mub kuu aja pä­rast ava­ta­va­le Va­ba­du­se väl­ja­ku­le.

Autod vanalinnast välja

Ka Va­ba­du­se väl­ja­ku al­la il­mu­val au­to­park­lal on va­na­lin­na tu­le­vi­ku jaoks võtmetäht­sus. Au­tos­tu­mi­se kasv on va­na­lin­na suu­ri­maid prob­lee­me, mi­da loo­de­tak­se la­hen­da­da just par­ki­mis­ma­ja­de ja park­la­te ra­ja­mi­se­ga. See­juu­res jääk­sid need kõik na­pilt va­na­lin­na pii­rist väl­ja ja sa­mal ajal kär­bi­taks ra­di­kaal­selt au­to­de sis­sesõidu- ja par­ki­mis­lu­ba­de hul­ka.

Kui au­tod on va­na­lin­nast park­la­tes­se tõrju­tud, ku­jun­da­tak­se ümber ka va­na­lin­na tä­na­vad, tuues kõnni­tee sõidu­tee­ga sa­ma­le ta­san­di­le. Ra­tas­too­li­ga liik­le­mi­ne muu­de­tak­se hõlp­sa­maks ja lin­naa­la­sid ümb­rit­se­vad par­gid ühen­da­tak­se oma­va­hel jalg­rat­ta­tee­ga. Et ter­vis­li­ke sõidu­va­hen­di­te pool­da­ja­te elu oleks veel­gi roo­si­li­sem, lu­bab lin­na-võim ela­ni­ke­le ka uu­si rul­lui­su­par­ke ja muid spor­di­ra­ja­ti­si.

Üks aren­gu­ka­va nur­ga­ki­ve on va­na­lin­na jao­ta­mi­ne viieks eri ots­tar­be­ga tsoo­niks. Ees­ku­juks on Ka­ta­rii­na käi­gu ümb­ru­ses asuv La­di­na kvar­tal, mis tor­kab sil­ma väl­ja­ku­ju­ne­nud kul­tuu­ri- ja ha­ri­duspõhi­se iden­ti­tee­di­ga. Seal asub tõeli­ne va­na­lin­na kesk­punkt: Ka­ta­rii­na käi­gu ää­res asu­va Mau­ri­tiu­se ma­ja vun­da­ment pan­di aja­loo­las­te ar­va­tes pai­ka 1230. aas­tal ehk kümme­kond aas­tat pä­rast se­da, kui taan­la­sed siin kan­da kin­ni­ta­sid. Lä­he­dal paik­ne­vad ka­to­li­ku ja õigeu­su ki­rik ja va­na­lin­na ha­ri­dus­kol­lee­gium, mil­le juur­de ava­tak­se noor­te­kes­kus.

Läh­tu­des sel­lest, mis ots­tar­ve on piir­kon­na­le an­tud, ka­vat­seb linn ebasümpaat­sed ärid õrnalt väl­ja puk­si­da, soo­dus­ta­des sa­mal ajal koh­vi­ku­te, raa­ma­tu­poo­di­de ja loo­me­ma­jan­dus­li­ke et­tevõte­te te­ge­vust.

„Loo­me­ma­jan­du­s” ja „kul­tuu­rik­last­ri­d” on sel­lis­tes aren­gu­ka­va­des prae­gu ko­hus­tus­li­kud väl­jen­did, kuid au­to­ri­te sõnul po­le kul­tuu­ritöös­tu­se pa­ku­ta­vad või-ma­lu­sed va­na­lin­nas veel täit ka­su­tust leid­nud. Po­tent­siaa­li on aga kõvas­ti: kol­man­dik ko­gu Ees­ti teat­rikülas­tu­si ja um­bes sa­ma suur osa muu­seu­mikülas­tu­si te­hak­se Tal­lin­na va­na­lin­nas ja sel­le pii­ril. Üht aren­guvõima­lust nä­hak­se kä­sitöö­tu­ba­de hul­ga suu­ren­da­mi­ses.

Kui rää­ki­da kõige sil­manäh­ta­va­ma­test muu­da­tus­test, mi­da tu­le­vik Tal­lin­na va­na­lin­na­le toob, siis kõige roh­kem peaks il­met muut­ma Skoo­ne bas­tion ja sel­le ümb­rus. Et puud bas­tio­nil ju­ba kas­va­vad, ku­jun­da­tak­se see üm-ber par­giks, mi­da võib su­vel ka­su­ta­da ka vä­li­teat­ri või -ki­no­na. Bas­tio­ni kur­ku peaks tu­le­ma suu­rem kul­tuu­ri­ra­ja­tis, bas­tio­ni ja lin­namüüri va­hel asuv nn Res­to­ri väl­jak te­hak­se au­to­dest puh­taks.

Suu­re­mad muu­tu­sed oo­ta­vad ka prae­gu Hel­la Hun­di vä­li­koh­vi­ku­na toi­mi­vat Ro­he­list tur­gu ja Sõpru­se ki­no esist väl­ja­kut. Üle­mis­te va­na­ke võib ra­hu­li­kult ui­nu­da: va­na­lin­na lõpli­ku val­mi­mi­se­ga lä­heb veel kõvas­ti ae­ga.

Ettepanekuid vanalinna arengukavast

•• ühendada haljasalad kergliiklusteedega

•• taastada pargipaviljonid

•• avada külastuseks linnamüürid, tornid ja bastionid

•• avada päevaseks ajaks vanalinna hoovid ja läbikäigud

•• suurendada kirikute kui kultuuriobjektide tähtsust

•• võtta kasutusele unarusse jäetud hooned

•• toetada kohvikuid, pagariärisid, galeriisid, õppeasutusi jm avalikke asutusi

•• rajada juurde välitualette

•• suurendada huvihariduse võimalusi

•• elavdada Toompea kultuuri- ja hariduselu

•• soodustada väliteatrite ja -kinode tegevust

•• vähendada kasiinosid

•• laiendada sportimis- ja puhkamisvõimalusi

•• luua loovisikute toetussüs-teem

•• soodustada eriilmeliste turgude ja laatade korraldamist

•• rajada vanalinna piirile parkimismaju ja parklaid

•• nende juurde rajada jalgrattaparklad

•• piirata parkimise erilubade ja ajutiste sissesõidulubade väljastamist

•• parandada lapsevankri ja ratastooliga liiklemise võimalusi

•• restaureerida Kiek in de Kök, Mustpeade maja, linnamüür ja Wismari raveliin

•• korraldada linnamüüri suundvalgustamine

•• koolitada tänavakatet paigaldavaid oskustöölisi

•• koostada vanalinnast virtuaalne ja interaktiivne 3D-mudel

•• tihendada mupo patrulle ja suurendada valvekaamerate hulka

Arengukava 2008–2013 on koostanud tuleviku-uuringute instituut ja kinnitanud Tallinna volikogu

Oluline teada

Tallinna vanalinn

•• Pindala 112 ha

•• 3116 elanikku (2007)

•• 109 suveniiripoodi (2008)

•• 10 kirikut

•• Muinsuskaitseala a-st 1966

•• UNESCO maailmapärand a-st 1997

Arhitektuuriväärtused

•• Raekoda (13. saj)

•• Niguliste kirik (1230)

•• Toomkirik (1240)

•• Katariina kirik (1246)

•• Oleviste kirik (1267)

•• Dominiiklaste klooster (13.–15. saj)

•• Püha Vaimu kirik (14. saj)

•• Viru värav (1355)

•• Pikk Hermann (1370)

•• Neitsitorn (enne 1373)

•• Rataskaev (1375)

•• Kolm Õde (14.–15. saj)

•• Raeapteek (enne 1422)

•• Kiek in de Kök (1483)

•• Paks Margareeta (1529)

Sulgudes esmase valmimise aeg