Choong-hyung Lee on nii rezŠissöör kui ka saatejuht, Dong Soo Lim ja Yong-Seub An töötavad vaheldumisi kaameratega ja teevad muid parasjagu vajalikke asju. Eestis saatis neid nõustaja ja tõlgina Tartu ülikooli doktorantuuris õppiv korealane Jinseok Seo. “Läheme maailma” on KBS-i õhtune kolmveerand tunni pikkune saade, mis vahendab umbes kümneminutiliste lõikudena sündmusi kogu maailmast.

“Meie eesmärk on uurida, kuidas on muutunud Eesti areng pärast Euroopa Liiduga ühinemist turismi- ja üldse majandusvaldkonnas ning milline võiks olla tulevik,” ütles võttegrupi juht Choong-hyung Lee. Selleks käisid nad nädalavahetuse kargelt päikeselises vanalinnas filmimas ajaloolisi ehitisi ja rääkisid turistidega. Choong-hyung Lee sõnul otsisid nad eelkõige seda, mida saab näidata, sest ekraanil kõnelevad inimesed vaatajat nii väga ei huvita.

Eestisse saabus KBS-i võttegrupp Rumeeniast, mis oli nende Euroopa-reisi esimene sihtkoht. Tallinnast sõitsid mehed edasi Riiga ja sealt Vilniusse ning siis tagasi koju Koreasse.

Esimene kord Eestis

Choong-hyung Lee mainis huvitavate teemadena Riia vanalinna säilitamist (korealaste kõrvu on jõudnud kuuldus, et selleks ei jätku raha ja väärtuslikud hooned kipuvad lagunema) ning Leedus elavate mustlaste olukorda (mustlasi külastas võtte-grupp ka Rumeenias).

Eestit näitav klipp läheb eetrisse ilmselt kohe kuu alguses. Keskmiselt vaatab “Läheme maailma” programmi kümme protsenti Lõuna-Korea elanikkonnast, mis lubab Choong-hyung Leel arvata, et ka Eesti lõigu vaatajate arv jääb 4,5 miljoni inimese kanti. Teisisõnu vaatab saadet kolm korda rohkem inimesi kui Eestis elanikke kokku.

Kõigil kolmel telemehel oli see esimene kord Eestis käia. Korelastele tundub südamelähedane, et Korea ja Eesti ajalood on sarnased – palju sõda ja raskusi. Samuti tõid nad välja, et Eesti on küll väike riik, aga tal on juba rohkelt kogemusi nii iseseisvuse kui ka kiire arengu vallas. Sotsiaalsed muutused on “Läheme maailma” saatelõikudes üks keskseid teemasid. Varem on sama võttegrupp käinud näiteks Keenias, Kongos, Itaalias ja Filipiinidel.

Korea

•• Suure osa möödunud aastatuhandest oli Korea kuningriik, mis võitles nii sissetungivate mongolite, jaapanlaste ja mandžuurlaste kui ka teiste naabritega.

1905 okupeeris Korea Vene-Jaapani sõja võitnud Jaapan.

•• Jaapani lüüasaamise järel Teises maailmasõjas kuulutati Korea poolsaare lõunaosas välja vabariik, põhjaosas asus valitsema kommunistlik režiim.

•• 1950–1953 toimus Korea sõda, kus Lõuna-Korea poolel võitlesid ka USA ja ÜRO väed ning Põhja-Korea poolel ka Hiina ja Nõukogude Liit.

•• 1953 lepiti vaherahuga kokku, et poolsaar jagatakse mööda 38. laiuskraadi ja keskele jääb demilitariseeritud tsoon. Nii on see ka praegu.

•• Pärast poolsaare jagamist on Lõuna-Korea tööstusriigina kiire majandusarengu saavutanud ja jõukust kogunud.

•• Põhja-Korea on jäänud maailma vaesemate riikide sekka, ent omab maailmas suurt mõjujõudu oma tuumarelvaprogrammi tõttu.

•• Nii Eestil kui ka Põhja-Koreal on maismaapiir meie ühise naabri Venemaaga.

Teavad Eestit internetist

Korealanna Sayon Ko peab internetis kohvikut, kus korealased käivad isekeskis Eestiga seotud teemasid arutamas.

Sayon võttis neli aastat tagasi üle foorumi, mida varem pidas Eestis reisil käinud keskkooliõpilane, kelle ülikooli astumise järel vajus lehekülg varjusurma. Foorumi liige Sayon, keda seob Eestiga Hiinas ülikooliõpingute ajal kohatud eestlasest abikaasa Indrek Park, otsustas kohviku päästa. (Pärast abiellumist on tal muide kaks perekonnanime. Koreas jääb naisele endine perekonnanimi, nii et seal on Sayon endiselt Sayon Ko. Mujal maailmas kannab ta abikaasa nime ja on Sayon Park.)

Aadressil http://cafe.daum.net/estonia asuvas internetikohvikus on üle 100 aktiivse liikme alates algkooliõpilastest. Mõni on Eestis käinud, mõni kuskil eestlasega tuttavaks saanud, mõni avastanud arvutimängus, et mängib eestlase vastu. Eesti vastu tõusis huvi ka pärast paar aastat tagasi Lõuna-Koreas peetud üliõpilassportlaste universiaadi, kus eestlasedki osalesid.

Foorumis arutletakse, kuidas on kõige parem Eestisse reisida, vahetatakse reisimuljeid, edastatakse huvitavat infot Eesti kohta jne. Sealt leiab ka fakti- ja lingikogu.

Kalevipoeg Lõuna-Koreast

Korealane Jinseok Seo, kes kasutab internetis varjunimesid Kalevipoeg ja Perkunas (leedulaste piksejumal), elab juba aastaid Baltimaades, huvitub siinsest rahvaluulest ja üritab täita tühja kohta Balti riikide ja Lõuna-Korea suhetes.

1991. aastal asus Jinseok Koreas Hankuki ülikoolis poola keelt õppima, sest tahtis õppida midagi sellist, mis on korealastele väga-väga uus. Kuna Poolal ja Leedul on ajalooliselt väga tihe side, sai ta teada palju ka Leedu kohta ning tema huvi levis edasi Lätisse ja Eestisse.

Enese täiendamist jätkas Jinseok esmalt Varssavis, seejärel Vilniuses ja Riias. Viimased aastad on ta õppinud Tartu ülikooli doktorantuuris võrdlevat rahvaluulet. Samal ajal õpetab ta Tartu ülikoolis korea keelt. Ise on ta igal pool ära õppinud kohaliku keele ja suhtleb juba vabalt ka eesti keeles.

2000. aastal tegi ta puhkuse ajal internetikülje, mis on pühendatud kõigile Baltimaadele. “See on Balti korealaste ühiskond, aga see ei ole seotud baltisakslaste või baltivenelastega. Me tahame olla Baltimaade sõbrad, mitte röövvallutajad või agressorid nagu baltisakslased ja venelased,” selgitab Jinseok.

Aadressilt http://home.freechal.com/BalticKorean leiab põhilise info Baltimaade ajaloo, keele, kultuuri, sotsiaalse olukorra ja loomulikult turismi kohta (sest see huvitab korealasi kõige rohkem). Samuti on Jinseok tõlkinud korea keelde leedu kirjanike lugusid ja asunud ka läti rahvuseepose “Karutapja” kallale. “Mul on suur huvi ka eesti mütoloogia vastu, aga pean ootama, kuni minu eesti keel paremaks muutub,” ütleb ta.

Balti korealaste internetiühiskonnas on umbes 400 liiget, enamik nendest on siinkandis ka käinud. Alaliselt elab Baltimaades vähe korealasi – Leedus umbes 20, Lätis kümme ja Eestis kuus.