Kuna olin sel üritusel esimest korda, ei oska millegagi võrrelda. Pidu oli väga pikk, sest auhinnasaajaid oli palju, aga tehtud väga hea proportsioonitundega. Mulle meeldis, et vene kogukonda hakatakse rohkem hõlmama. See on loogiline olukorras, kus meid on nii vähe ja maailm läheb aina suuremaks. Pealegi võõrustati meid ju Ida-Virumaal. Loomulikult meeldis ka see, et mind üldse tähele pandi. Tee, mis sa teed, hoia ennast vaos nii palju, kui tahad, mõtle, et sul pole vaja mingit tunnustust, et sa oled oma laksu saanud kätte näitusest ja kunstnikega töötamisest, aga ikkagi on meeletult hea tunne.