Täna on paastumaarjapäev
Päeva nimetus eesti rahvakalendris tuleneb lihavõtte-eelsest paastuajast. Maarjapäev on aga naiste püha: et palged punased püsiksid, oli kombeks juua "maarjapuna" ehk punast veini.
Paastumaarjapäeval tuleb karu talvepesast välja, vares paneb pesale esimese palgi, ronk ristib poegi ning saabuvad esimesed rändlinnud. Algab komme enne toast lahkumist võtta linnupetet, kui seda ei tehtud, võis tervisega asi halvaks minna.
Vanarahva kombestikus kuulus paastumaarjapäeva juurde kevad-talvistele tähtpäevadele omane seemnevilja ülevaatamine ning mõne sõnnikukoorma sümboolne põlluleviimine.
Põllumajandusega seotud uskumustest on kõige olulisem kartus, et akendest paistev valgus kahjustab rukkiorast. Seepärast hoiduti maarjapäeval tule ülesvõtmisest ja üldse lõpetati siitpeale õhtune töö tulevalgel.
Lõuna-Eestis, kus paastumaarjapäev kannab ka kapsamaarjapäeva nimetust, keriti kapsakasvu soodustamiseks suuri lõngakerasid, küpsetati ülepannikooke, kanti valget tanu ja põlle ning hoiduti aiakahjurite vältimiseks ketrusest ja nõelatööst.
Sel päeval oli keelatud jahu sõeluda, tuba pühkida, pead sugeda, et sead ei rikuks rukist, kanad ei sibliks ja kapsad ei kahjustuks. Paastumaarjapäeval saadeti tüdrukud aita magama - "tüdrukutele anti võti" ning algas ehalkäimine.
Ilmaennustustest kõige levinum on arvamine, et soe maarjapäev toob sooja kevade, külm aga jaheda.
Paastumaarjapäev viitab neitsi Maarjale, siit lähtub ka maarjapäeva nimetamine naiste pühaks. Paastumaarjapäeval pühitsevad nimepäeva kõik Mariad ja Marid. Piibli järgi kuulutas peaingel Gabriel sel päeval Neitsi Maarjale ette Jeesuse sündi üheksa kuu pärast.
