Kontserdipaigad varieeruvad traditsioonilistest ebatavalisteni. Peale kultuurimajade ja kontserdisaalide toimuvad etteasted näiteks tanklas, militaarüksustes, pagarikojas, siidrimajas jm.

Kuna esmaspäeval viibivad inimesed valdavalt tööl ja koolis, toimub ka arvukalt ülesastumisi asutustes. Eesmärk on pakkuda muusikaelamusi ja üllatusi, nihutades tavapärase kontserdi raame.

Kodumaiste ürituste kõrval toimub koostöös kohalike kultuuriseltside ja saatkondadega Muusikapäeva sündmusi ka välisriikides: Lätis, Venemaal, Saksamaal, Austrias ja Hollandis. Esinevad nii välismaal resideerivad kui ka sel puhul reisi ette võtnud Eesti muusikud.

Muusikapäeva lisaprogramm “Kõlame kaasa” koondab neid prii sissepääsuga avalikke kontserte, mille on aktiivsed muusikasõbrad korraldanud omal ettevõtmisel.

Eriprogramm “Igal lapsel oma pill” on platvorm noortele artistidele neis pillistuudiotes, koolides ja lasteaedades, mis said musitseerimiseks instrumendid Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli puhul ellu kutsutud samanimelise heategevusliku algatuse toel.

Muusikapäeva sõlmib kokku traditsiooniline muusikapreemiate tseremoonia, mis leiab tänavu aset Tallinna lennujaamas.

Muusikamaailma silmapaistvamaid tegelasi premeerivad Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital. Tseremoonia lavastaja on näitleja Robert Annus ning kunstiline juht ERSO direktor ja Eesti Muusikanõukogu juhatuse liige Kristjan Hallik. Sündmust vahendab ETV.

Rahvusvahelise muusikapäeva kutsus 1975. aastal ellu tollane Rahvusvahelise Muusikanõukogu president, viiuldaja Yehudi Menuhin.

Aastast 2002 on Eesti Muusikanõukogu tähistanud seda Muusikapreemiate jagamisega, mida 2013. aastast saadab üle-eestiline tasuta kontsertide programm.