Tänapäeva noored luuletajad ei nälgi

Kadunud aegade hulka võib arvata perioodi, kui luuletajad elasid õhust ja armastusest ning kirjutasid piinavas vaesuses rikkaid tekste. Vaimust vaevatud ja sugulaste kulul hingitsenud Juhan Liiv. Maale pagendatud Uku Masing, kellele tema kallis abikaasa iga päev rongiga suppi tõi. Või puruvaene Artur Alliksaar. Need üksikud näited ajendasid uurima praeguste noorte luuletajate elutingimusi.

Tänapäeva noored luuletajad elavad kadunud põlvkondadega võrreldes nagu kuninga kassid ja veelgi paremini. See on hea märk. Ühiskond on hakanud austama rasket loomingulist tööd.

Üheksa hingega Wimberg

Luuletaja Jaak Urmet alias Wimberg (25) rabab nagu tegijale kohane mitmel ametipostil korraga. Enamuse tööajast veedab ta Eesti Päevalehes, toimetades kirjanduslisa Arkaadia. Urmet on lehetööga rahul, sest nii leiab rahulduse temas pulbitsev publitsistihing. Nagu üheksa hingega kass. Järgmise hinge on Urmet andnud ETV lastesaatele “Buratino tegutseb jälle”. Praegu suvepuhkusel sügist ootava Buratino sõnad on nukule suhu pannud Urmet. Ka lastelaulukesi, mis Buratinos kõlavad, vormib ta õhtuti kodus, kui õhk muudest toimetustest ja töödest puhas. Nimelt ei suuda Urmet töö kõrvalt riime seada. Luuletamine on Wimbergil viimasel ajal soiku jäänud. Olevat end tühjaks kirjutanud. Hemingway soovitas natuke alati järgmiseks päevaks jätta, sest muidu pole öösel, millest und näha. Mõningaid kritseldusi-katsetusi tuleb Wimbergil ikka ette, kuid tõsisema loomingu tarvis peaks mõne päeva end muust maailmast välja lülitama. Hobi korras kirjutab Urmet arvustusi teistele kultuuriväljaannetele.

Kogu oma tööga teenib luuletaja Wimberg keskmiselt 10 000 krooni kuus puhtalt kätte. Sellest suurem osa kulub tal koos elukaaslase Ingridiga kesklinna kolmetoalise korteri liisingu ja remondi maksmiseks ning teiste arvete õiendamiseks.

Kirjutav neeger - Rooste

Luuletaja Jürgen Rooste (24) vastas, et rahateema on kuidagi imelik, kui tema käest küsisin, palju ta palka saab. Talle meenus, kui tüütu on tegelikult kuulata, kuidas Urmas Ott küsib intervjueeritavatelt rahaasju.

Teisalt leidis Rooste, et oleks muidugi tore olla kirjanik, kelle teose ilmumise plekib keegi kinni ning kirjanik saab rahulikult aasta või kaks kirjutada ilma, et peaks midagi muud tegema. Siis kirjutaks Rooste mõne hea raamatu, nagu mõnel sellil on Eestis kummalisel kombel õnnestunud.

Sirbi toimetaja töö kõrvale saabki Rooste Kulka (Eesti Kultuurkapital) stippi, mis koos teiste kultuuriväljaannete lugudega annavad luuletajale halvimal juhul 5000 – 6000-kroonise netosissetuleku kuus. Luuletaja rahaline seis sõltub suuresti juhutöödest. Kuna raha pole Rooste parim sõber, kulub see tema taskust sama kiiresti, kui see sinna pandi. Viimasel ajal aina vähem oma mõtteid mõlgutav Rooste on luuletamise unarusse jätnud. Ise ta ütleb, et see on väga halb, et ta kirjutavaks neegriks on muutunud. Aga mis saabki veel halvem olla, kui teiste mõtteid mõtelda. Kesklinna kahetoalisse ahjuküttega üürikasse mahub peale luuletaja veel tema abikaasa Ester ja laps Hõbe-Ann.

Sinijärv ostab nii õlut kui hakkliha

Luuletaja ja FIE Karl Martin Sinijärv (33) tsiteeris oma head sõpra Kiur Aarmat, et tööd tuleb teha raha eest, mitte raha pärast. Luuletamisega ei ela keegi ära. Ega peagi. Oluline on vajadusi mitte liiga kõrgeks ajada. Selliseid hoiakuid südame lähedal hoides toimetab Sinijärv ajalehe KesKus kööginurka ja Õhtulehe restoarvustusi. Veel kirjutab ta lehtedele ja ajakirjadele ning teeb regulaarseid reklaami-asju.

Suvel, kui Sinijärv osaleb paaris suuremas projektis, õnnestub äraelamine hästi. Kuus keskmiselt üle keskmise palga teeniv luuletaja ei tahtnud täpseid rahanumbreid nimetada. Sinijärv mõtleks rohkem sõnade kui numbrite peale. Ameerika mandrilt naasnud mees kiitis sealset luuletajate elu: nad saavad õppejõu töö kõrvalt raha säästa ning selle eest paar kuud rahulikult ära elada ja luuletada. Eestis polevat veel võimalik raha säästa, et puhtalt loominguga tegelda, kui just Kulkalt stippi ei saa.

Suur osa teenistusest kulub Sinijärvel toidu peale, sest kui juba söögi peale kulutada, siis võiks ka hästi süüa. Väiksem kolmetoaline korter Kristiine linnajaos sisaldab peale vajalike esemete ka kasutut mikrolaineahju, köögikombaini ja ketšupit. Kui varem pidid luuletajad valima, kas osta õlut või hakkliha, siis nüüd võivad nad osta mõlemat.

Tüdinenud Verrev

Sugumürsuks tembeldatud luuletaja Toomas Verrev (25) on tüdinenud märgistamisest. Aga kui teisiti ei saa, et peab vändagängster ütlema, siis see teda ei heiduta. Sõprade poetšekkidest koosneva luulekogu üllitanud Verrev rahmeldab korraga vähemalt viiel rindel. Samas kurdab ta, et reputatsioon, mis teda kimbutab, võib jätta ta töötuks. Reklaamibüroos copywriterina, kirjastuse VER omanikuna, finantsasutuse konsultandina, ajalehtede kaasautorina ning suviti giidina töötav Verrev sooviks siiski püsivat ja kindlat sissetulekut. Kui suviti küünib tulu 15 000 kroonini, siis talvel kärbub see 3000 – 5000 kroonini kuus.

Esmaspäeva lõuna ajal otse peo pealt tulnud Verrev oli astunud läbi raamatupoest, kus ta kulutas 500 krooni. End raamatugurmaaniks nimetav luuletaja paiskab enamiku tuludest klubidesse, baaridesse ja teispoolsuse katsumisse. Kesklinnas kolmetoalises pesitseb ta üksinda ega maksa üürigi, sest korter on vanemate oma. Verrev kirjutab enda sõnul häid luuletusi hetketunde ajel ning mitte kaines olekus. Olgu siis kainust peletavaks vahendiks alkohol või mõni muu aine.

Karmilt kuri Karm

Luuletaja Kristjan Karm (25) on üks nendest noortest tegijatest, kes ei raiska oma annet ajalehes või reklaamibüroos mitteluuleliste tekstide kirjutamisele. Karm töötab pitsarestoranis. Koka töö kõrvalt saab ta rahulikult õhtuti õlut limpsides ridu seada ning muud mured teiste kanda jätta. Ühetoalises kesklinna ahjuküttega üürikorteris elavad veel ta elukaaslane Ede, rott Mausi ning koridori kassid. Kui majja siseneda, on kohe tunda, millist vürtsi lisavad need elamisele. Keskmiselt 6000 – 7000 krooni brutopalka jätavad Karmile palju ruumi luulega tegelemiseks, sest kulutused on vähenõudlikul luuletajal väikesed. Luuletused aga hõljuvad romantika ja kurja anarhia vahepeal.

Fagira D. Morti teeb välja

Mida rohkem asju luuletaja Margit Adorf (30) alias Fagira D. Morti teeb, seda rohkem ta neid teeb. Töötu koerana ei teeks ta midagi.

Fagira D. Morti on värske ajakirjanike liidu liige, sest ajakirjaniku pilet annab teatud eelised teatud kohtadesse sisenemisel. Põhitöökohaga Saatchi & Saachi reklaamibüroos copywriteri ametil pesitsev luuletaja töötab veel Rudolf Konimois filmis, toimetab Eesti Ekspressi lisa Trend ning teeb kaastööd teistele ajalehtedele ja ajakirjadele. Kuus keskmiselt 10 000 krooni puhtalt teeniv Fagira D. Morti raiskab oma armastatud kassi toitmiseks pool tuhat krooni kuus. Palju kulub sõpradele välja tegemiseks. Vastavalt aastaajale vahetab noor luuletaja ka elukohta. Tallinnas igal pool, välja arvatud Õismäel, elanud Morti pesitseb praegu Lasnamäe kahetoalises korteris. Suveks plaanib ta aga kolida kesklinna, et olla toimuvale lähemal.