Tänaste tegijate tudengitööd löövad aususe ja julgusega
Kuue päeva sisse mahub kursuse- ja diplomitöid 1993. aastast kuni tänaseni. Lisaks linastub üheksa verivärsket tudengitööd. Filmiproffidest on esindatud Marko Raat, Rainer Sarnet, Jaak Kilmi, Andres Maimik jpt.
Sõda arusaamaga, et tudengifilm on vaid tulevase kunstniku toores ja veider käeharjutus, ei ole kaugeltki võidetud. Aga paljud asjad, mis tudengifilmis välja öeldakse, ei tule enam kunagi hiljem kõne alla. Vormilisest äärmuslikkusest rääkimata. Nii pööraselt ja ausalt ei väljendu naljalt ükski reissöör, kui ta on kõik professionaalse filmitegija kadalipud läbinud.
Pedagoogikaülikooli mängufilmireissööridele ning dokumentalistidele pole mõtet hakata ühist nimetajat genereerima. Kasvuraskustes õppetool ei pannud kätt ette ega jalga taha tudengitele, kelle paljud tööd nüüd eksperimentaalfilmideks klassifitseeritakse.
Praegu neid üle vaadates üllatab, kui palju peegeldub seal juba ununenud 90-ndate keskpaiga segaseid aegu. Kompromissitu idealism muundub äkki külmaks küünilisuseks, äraolevad femme fatale’id vahelduvad hüplike päevavarastega, kafkalik ärimees satub öisesse trammiparki, mis täis ulmelisi maailmavalitsejaid jne. Friikide karakterite taustal kohtub maailmakirjandus filmiajaloo kuulsusrikaste stseenidega, Beckett ulatab käe Godard’ile ja Jonseredi mootorsaag tõmbab mannekeenil pea maha.