Tantsijad ühendavad Trumpi räiged sõnavõtud Pärdi lootusrikka muusikaga

 (5)
Susanna Leinonen on oma trupiga Eestis esimest korda, ehkki ta ise on omal ajal töötanud Estonia balletiartistina. „Mul on Eestis sõpru, miks siis mitte seekord hoopis esinema tulla?”
Susanna Leinonen on oma trupiga Eestis esimest korda, ehkki ta ise on omal ajal töötanud Estonia balletiartistina. „Mul on Eestis sõpru, miks siis mitte seekord hoopis esinema tulla?”Foto: Mirka Kleemola

Soome nüüdistantsu tunnustatumaid truppe esineb Eestis lavastusega, mis on ajendatud USA presidendi sõnavõttudest.

Nädalavahetusel hämmastas soomlasi Donald Trumpi sõnavõtt, kui ta Californiat külastades viitas, et soomlased hoidvat metsatulekahjusid ära metsaaluseid rehitsedes. „Make America rake again,” irvitasid soomlased seepeale sotsiaalmeedias. Samal ajal oli Eesti Päevaleht teel Helsingisse, et vaadata ühe Soome tunnustatuma nüüdisaegse tantsu trupi, Susanna Leinonen Company „Nasty” proovi. Sest juba sel nädalal tulevad nad Eestisse, et reedel ja laupäeval esitada lavastust, mis on inspireeritud ei kellestki muust kui Donald Trumpist.

Helsingis Kallio linnaosas asuvas tantsusaalis alustavad viis naist lavastuse läbimängu. Jõuline ja väga füüsiline koreograafia, tantsijannad hoiavad oma keha detailideni kontrolli all. See ei ole abstraktne liikumine, liikumine on tulvil viiteid nii naiselikule sensuaalsusele kui ka tugevusele, maskuliinsele robustsusele, suisa jõhkrusele. „Is she asking for it?” küsib üks tantsijannadest, pidades silmas esiplaanil end venitavat (või ehk hoopis hööritavat?) kolleegi. „It’s only movement, she is not asking for it,” vastab ta ise.

„Ma kardan, et me liigume praegu ajas tagasi, aga mina tahan näidata, kui võimsad on naised,” sõnab koreograaf Susanna Leinonen lavastuse kohta. Foto: Mirka Kleemola

Pärast läbimängu istume proovisaali põrandal. Koreograaf ja tantsijad räägivad, miks nad otsustasid poliitilistele ja ühiskondlikele teemadele läheneda tantsu kaudu. Ajal, kui Donald Trump Hillary Clintonit nasty woman’iks (vastikuks naiseks) nimetas, oli Susanna Leinonenil õigupoolest plaanis hoopis keskkonnateemaline lavastus. „Trumpi sõnavõtt oli viimane piisk. Tundsin, et kui asjad on sealmaal, et mees võib täiesti avalikult ühe naise kohta nii öelda, siis liigume me ohtlikule territooriumile. Läksin kontorisse ja ütlesin, et me muudame lavastuse nime ja teemat ning kasutame Arvo Pärdi muusikat,” räägib Leinonen.

Objektistamine pole võõras

Susanna Leinonen Company on tegutsenud 2001. aastast, „Nastyt” peab koreograaf aga sisuliseks pöördepunktiks. „Sellist lavastust ei saa teha põhjaliku eeltöö ja tõelise süvenemiseta,” sõnab ta. „Igaühel meist on selle teemaga kokkupuuteid, nii et naisena oli väga lihtne sellesse lavastusse sisuliselt panustada ja iseenda kaudu Susanna koreograafiale läheneda.” Paraku. Nii arvab tantsija Elisa Tuovila.

Tantsijad on ühel meelel: nad soovivad, et inimesed näeksid, mida nad suudavad laval teha.

Enamik trupi tantsijaid on klassikalise balleti taustaga, objektistamine pole neist kellelegi võõras. „Sulle öeldakse, et muidu oled täitsa normis, aga su jalad ei ole piisavalt pikad,” toob näite Tiia Huuskonen. „Või öeldakse, et su jalad on okei, aga kõrvad ei ole. Su pea on liiga väike ja perse liiga lai,” lisab Tuovila. „Sind võetakse kehaosadeks lahti. Sa muutud lihakäntsakaks. Mõnikord kaob niimoodi sellest kõigest tants.”

Eriti halvad on lood aga siis, kui tantsuõpilane on alles laps, keda juba üheksa- või kümneaastaselt teistega võrreldakse. Mitte isegi seljataga, vaid avalikult. „Ja kui keha hakkab muutuma, on inimesed sageli ebakindlad. Viimane asi, mida kuulda tahad, on see, kuidas keegi sinu rindu ja tagumikku kommenteerib. Tantsumaailmas on vaja väga palju enesekindlust, sest keegi osutab alati näpuga sinu suunas,” ütleb Leinonen. Tantsijad on ühel meelel: nad soovivad, et inimesed näeksid, mida nad suudavad laval teha. Nähtud „Nasty” proov ei jäta nende võimekuses kahtlust.

Üheti on tantsijate kehad midagi, mida objektina käsitleda on paraku lihtne, ent lavastuses saab sellest oma tugevuse näitamise vahend. Foto: Mirka Kleemola

Lavastuse raadioreklaamis kasutas trupp Trumpi ja teistegi misogüünseid väljendeid, mille nad soome keelde olid tõlkinud. „See mõjus nii mõnelegi kuulajale šokeerivalt,” meenutab Leinonen. „Me tahame tõstatada küsimusi ja inimestes selle teemaga ebamugavust tekitada. Mitte natuke, vaid palju. Mis tunne on olla naine? Ma usun, et mehed peaksid seda lavastust nägema,” ütleb ta. Tantsijate rõõmuks ei ole soome mehed lavastust peljanud. „Minu juurde tuli ühel õhtul pärast etendust üks 50-aastane mees ja ütles, et suudab teemaga väga hästi suhestuda,” toob Leinonen näite.

Loe veel

Ta on veendunud, et maailm ei peaks mehi ja naisi vastandama. „Me peaksime koos parema ühiskonna nimel töötama ja edasi liikuma. Praegu tundub, et me liigume ajas tagasi,” nendib koreograaf. „Ainult sada aastat tagasi oli naisi, kelle elus toimuva otsustasid peamiselt kaks meest. Isa pani paika, kellega naine abiellub, ja abikaasa otsustas kõik edasise. Minu jaoks oli oluline seda lavastust teha, sest ma usun, et me peame tegema kõik, et vältida tagasi sinna ajastusse libisemist,” ütleb Leinonen.

Foto: Mirka Kleemola

Seejuures ei ole „Nasty” lavastus, mille eesmärk oleks näidata inimestele üksnes ühiskonna halvemat poolt. Nii et tagasi algusesse. Kontrastide ja lootusrikkuse teenistuses ongi muusikaline kujundus, kus põhirõhk on Arvo Pärdi teostel. „Olin kindel, et lavastusse sobib vaid selline muusika, mis ajab minu ihukarvad püsti. Tahtsin selles lavastuses töötada kontrastidega. Me ei saa rääkida räigel teemal ja seda omakorda muusikaga alla joonida. Aga Arvo Pärdi muusikas on lootust. Nii et kui mina seda koreograafia kaudu anda ei oska, siis ehk suudab seda muusika,” muigab Leinonen.

Foto: Mirka Kleemola
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare