Tänu torulukksepale puhkenud kirg

festivalipilk: üksildasena vanade lööklaulude ja muigega aastatuhande lõpule vastu

Prantsuse–Taivani armastuslugu kummastavad põrandaauk ja apokalüptilised hirmud

filmikriitik Tsai Ming-Liangi neljas lavastajatöö “Auk” on kummaline armastuslugu, mille taustal kummitavad apokalüptilised hirmud. Samas pole tegu mingi sünge põdemisega. Ka maailmalõpp on midagi sellist, millele võib muiates vastu minna. Eriti kui taustal juhtuvad kõlama 50. aastate stiilis hiinakeelsed lööklaulud. “Auk” on film, mis jätab küllaltki suures osas vaataja otsustada, millise väärtuste maailma ta sinna juurde mõtleb. Üks võimalus on näha toimuvas metafoori inimestest, kes on oma maailmas üksildased, kuid pelgavad sinna kedagi teist sisse lasta.

On 1999. aasta viimane nädal. Taivani on tabanud mingi senitundmatu epideemia, mis muudab inimesed pelglikult putuka moodi ringiroomavateks olevusteks. Lisaks algab tihe paduvihm, millele ei näi lõppu tulevat. Lugu kulgeb linnas, kust enamus elanikkonnast on põgenenud. Üksikud paigalejäänud üritavad kokkuvariseva maailmaga kohaneda ja võitlevad üksindustundega.

Torulukksepp teeb lekkekohta otsides loo peategelase (Lee Kang-Sheng) põrandasse augu, mis avaneb all elava tütarlapse (Yang Kuei-Mei) korterisse. Selle augu kaudu hakkabki siis toimuma nende kahe tutvus teineteise maailmaga.

Kaadrid noormehest tema korteris vahelduvad kaadritega tütarlapsest tema kodus. Kuigi nad omavahel otse peaaegu ei suhte, on film täis kahe peategelase vahelist pinget. Auk pakub võimaluse igasugusteks arusaamatusteks ja viperusteks, kuni on lõpuks nii suur, et sealt võib juba läbi pugeda. Hüvasti üksildus, tere tulemast armastus!

Filmi autor Tsai Ming-Liang on sündinud Kuchingis, Malaisias. Filmihariduse omandas Hiina Kultuuri Ülikoolis Taivanis. Karjääri alustas teatriprodutsendi ja televisiooni reÏissöörina. Tema filmid “He Liu” (The River, 1997) ja “Aiqing wansui” (Vive L’Amour, 1994) võitsid auhindu Veneetsia ja Berliini festivalidel.