Tarmo Pikner avastas uue orhideeliigi

 (8)
Tarmo Pikner avastas uue orhideeliigi
----

Avastus: Dactylorhiza osiliensis Pikner tähendab Saaremaa sõrmkäppa
Saaremaa mehel Tarmo Pikneril on Kihelkonna lähedal suvila. Selles poleks justkui midagi erilist, aga suvila lähedalt avastas ta paaril ruutkilomeetril kasvamas omamoodi sõrmkäpad, mille bioloogid tunnistasid eraldi liigiks ja mis nüüd kannavad Pikneri nime.

Saaremaa läänerannikul kasvab palju Eestimaa orhideesid ehk käpalisi. “Oleme viisteist aastat koos elanud ja otsustasin neid tundma õppida,” räägib Tarmo Pikner, kes pole tavaelus bioloog, vaid töötab Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhatajana. Orhideede kaunisse maailma juhatas ta tollane Viidumäe looduskaitseala direktor Mari Reitalu. Tõsisemalt hakkas Pikner käpalisi uurima viis aastat tagasi. “Lubasin siis, et leian uue liigi,” muheleb ta täna.

Uus käpaline

Detsembris ilmus Belgia loodusteaduslikus ajakirjas Les Naturalistes Belges Tarmo Pikneri ja Belgia orhidoloogi Pierre Delforge’i kahasse kirjutatud artikkel. See kirjeldab uut käpalist, mille nimeks sai Saaremaa sõrmkäpp, ladinakeelse nimega Dactylorhiza osiliensis Pikner (Dactylorhiza osiliensis tähendabki tõlkes Saaremaa sõrmkäppa, lisaks Pikner, sest uuema tava kohaselt lisatakse liigi nimele esmakirjeldaja nimi). Veebruaris ilmub artikkel uuest liigist ka ajakirjas Eesti Loodus.

Taimega kohtus Pikner 2003. aasta 20. juunil täiesti juhuslikult. “Otsisin kodu ümbruses kahkjaspunaseid sõrmkäppi, et neid pildistada. Pilku köitsid kaks erilist sõrmkäppa. Aimus ütles, et see ei saa olla pelgalt juhus. Ümbruse lähemal vaatlusel leidsin paarkümmend ilusat lillaõielist sõrmkäppa. Esmamäärangu järgi sarnanesid need kõige rohkem lääne-sõrmkäpaga,” kirjutas Pikner avastusest kaks aastat tagasi Eesti Looduses.

Leiukoha läheduses kohtas ta Soome asjaarmastajast botaanikuid, kes otsisid üht seni määramata sõrmkäppa, mida peeti kas lääne-sõrmkäpaks (mida Eestis on seni leitud vaid Hiiumaalt viisteist aastat tagasi) või Ruthe sõrmkäpaks. Erinevused olid siiski liiga suured ja Pikner võttis ühendust teistegi välismaa asjatundjatega, kes elavad nimetatud liikide põhilisel levialal. Bioloogid hakkasid taime Saaremaal uurimas käima.

Põhjaliku DNA- ja morfoloogilise analüüsi tulemusena selgus, et kogu maailmas vaid Saaremaal kasvav orhidee ei ole käpaliste puhul üsna tavaline hübriid, vaid on väärt iseseisva liigi staatust. Liigi tunnustamisel sai pöördepunktiks Belgia rahvusvahelises teadusajakirjas ilmunud artikkel.

Eesti 37. käpaline

Saaremaa sõrmkäpp on 37. Eestis leitud käpaliste liik. Selle ainus teadaolev kasvukoht on umbes kahe ruutkilomeetri suurune metsistunud soine ala, kuhu inimesi tihti ei satu. Saaremaa sõrmkäppi kasvab seal kokku umbes kaks tuhat. Nagu kõik teisedki Eesti käpalised, kuulub seegi kaitse alla.

Taim ise on küllaltki suur, pikkus on 50–70 cm, maksimaalselt 91 cm. Lehed on kollakasrohelised ja altpoolt kergelt hallika varjundiga. Paari suvise nädala jooksul näeb Saaremaa sõrmkäppa ka õitsemas. Õisikud on tihedad, tavaliselt 7–14 cm pikkused ja õied sügavvioletsed. (Tavaliselt peetakse Eestimaa orhideesid igavateks ja kahvatuteks. Tegelikult on nad hingematvalt kaunid, tuleb vaid piisavalt lähedalt vaadata.)

Nime Saaremaa sõrmkäpp pani Pikner avastusele ise. “Mulle ei tulnud pähegi panna midagi muud kui Saaremaa,” sõnab Pikner. “Arvan, et Saaremaad on parem reklaamida looduse kaudu kui viinapudeli sildil.”

Mai keskel algab taas kolm kuud kestev pingeline orhideehooaeg. Uute botaaniliste üllatuste kõrval loodab Pikner seda, et metssead Saaremaa sõrmkäppasid ära ei söö ja keegi ei hakka nende kasvukohas metsa maha võtma. Kuigi nad kasvavad Vilsandi rahvuspargi alal, võib uus liik hävida lihtsamini kui sündida.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare