Tartu kõige erilisem tehas tegutseb üha suurema vungiga

 (26)
Kultuuritehases on erinevaid tegutsejaid kunstnike galeriidest ja disainistuudiotest IT-idufirmadeni.
Kultuuritehases on erinevaid tegutsejaid kunstnike galeriidest ja disainistuudiotest IT-idufirmadeni.Foto: Hendrik Osula

Kunagi arvati, et Aparaaditehas on Tartu südamest liiga kaugel, ent nüüd peetakse kultuuritehast kesklinna osaks.

Sovetiajal valmistati selles Tartu tehasekompleksis külmutusseadmeid, salajasi allveelaevaosasid ning jälgede segamiseks ka mittetoimivaid vihmavarje ja tõmbelukke. Praegu ühendab Aparaaditehas loomingulisi ettevõtjaid, kunstnike stuudioid, disainerite ateljeesid, kaubandust ja meelelahutust. Kõik kokku moodustab täistuuridel töötava kultuuritehase, mis on teinud räämas agulist hinnatud kultuurikvartali.

Lämbe laupäevane keskpäev. Nädalavahetuse Tartu hakkab tasapisi virguma. Aparaaditehase tänavatoidufestivalil särisevad räimed, viilutatakse soolakurki ja reastatakse burgerisaiu. Põllepaelad sõlme ja kahepäevane toidupidu võib alata. Juba voorib uudishimulike horde kahel ja neljal rattal, järeltulijad kukil või käe otsas. Esimesed jäätised sõidavad korviga aknast alla.

On raske uskuda, et veel nelja aasta eest kujutas tehasekoloss endast hiiglaslikku prügimäge.

Kultuuritehase hoovil Taskupargis alustab bänd järjest tantsulisemaid palu ja peagi on esimesed paarid platsil. Sealsamas kõrval veelombis käivad lapsepõlve muretud mängud – kes siis ei armastaks lompides hüpata! Galeriisse Ag47 astunu jõuab fotograaf Tõnu Runneli lummavasse linnade siseilma. Hoovile naastes imbub sõõrmeisse imposantse väljanägemisega söögikoha Kolm Tilli kiviahjupitsa hõrk hõng. Kahe päeva jooksul käib festivalilt läbi 15 000 inimest.

Prügimäe ümbersünd

On raske uskuda, et veel nelja aasta eest kujutas tehasekoloss endast hiiglaslikku prügimäge. „Enamik inimesi arvas tookord, et ega Tartus sellest küll asja ei saa,” ütleb Aparaaditehase tegevjuht Erki Pruul. „Mäletan, kuidas Lemmit Kaplinski ja Urmas Laur (Aparaaditehase asutaja ja käivitaja – toim) kutsusid meid kesklinnast siia Müürilille täikat tegema, et rahvas Aparaaditehase üles leiaks. Tulime kohale ja vaatasime ringi: kas ta mõtleb tõsiselt?! Urmas seisis piltlikult öeldes prügimäe otsas ja näitas käega: siia tuleb restoran, siia poed ja galeriid,” meenutab Pruul. „Tundus uskumatu, aga mõtlesime, et mis seal’s ikka, proovime ära. Enne seda üritasime talgute korras prügi ära koristada, aga seda oli kohutavalt palju! Tasapisi hakkas sujuma, tegime esimese täika ja see osutus väga populaarseks. Ja siis hakkas tunduma, et sellest võib tõesti asja saada.”

Kui toona arvasid skeptikud, et Aparaaditehas on linnasüdamest liiga kaugel ja inimesed ei viitsi sinna minna, siis nüüd peetakse kultuuritehast pigem kesklinna osaks. Tegijate enda ambitsioon on luua senisest kõrvalisest kandist kasutatav kvartal, kuhu inimesed võiksid iga kell tulla aega veetma, eelistatavasti rattaga või jala. Taskupark, mille loomiseks Aparaaditehas linna kaasavast eelarvest mõne aja eest rahvahääletuse mandaadiga raha sai, kujutab endast läbimõeldud rekreatsioonipiirkonda, mida pole piirkonnas varem olnud. Kasvuhoonetes ja istutusaladel sirguvad taimed, liivakast ootab pisemaid külalisi ja isegi lombid pole õuele sattunud juhuslikult. „Paljud arvavad, et tegemist on ehitusveaga. Aga see on tehtud teadlikult, sest me kõik mäletame, kui lahe oli lapsena veelombis möllata,” selgitab tehase väliruumiküsimuste juht, maastikuarhitekt Karin Bachmann. „Aparaaditehase hoov on just õige suurusega, et seda vahvalt kasutada.”

Aparaaditehases ei käi ainult hipsterid. Rahvast käib igalt poolt. Foto: Raido Paurson

Tema osalusega maastikuarhitektuuribüroo Kino oli üks esimesi majalisi, mis Aparaaditehasesse tööruumid sai. Praegu on kultuuritehases erinevaid tegutsejaid kunstnike galeriidest ja disainistuudiotest IT-idufirmadeni. Kaubamärgi „Made in Aparaaditehas” all tegutsev pood müüb majas töötavate kunstnike ja disainerite loomingut, mis varieerub ehetest jalatsiteni. Äsja on kõrvalkrundil asuvatesse suurematesse ruumidesse kolinud trüki- ja paberimuuseum. Kunstikoolil on oma õppeklass, tegutseb noortekeskus, peagi avab uksed koorikool. „Kõigil meie majalistel peab siin olema hea olla, seetõttu oleme ka ruumid loonud nende vajaduste järgi,” märgib Pruul.

Tartu Tänavatoidufestival Aparaaditehases Foto: Anni Õnneleid

Kõigile valla

Loe veel

Aparaaditehase enda üritusi, Aparaaditehase festivali ja majas tegutsevate kunstnike aastanäitust nimetab Pruul kultuuritehase firmamärkideks, mis näitavad, millega on tegemist. „Peale omaproduktsiooni tegutsevad siin ka erinevad kultuurikorraldajad,” ütleb Pruul. Suvel kuni septembrini näitab Elektriteater kolm korda nädalas hoovis kino. Taskupargi laval esinevad bändid. Välisruum ja Eesti kehv suusailm tehase eestvedajaid ega külalisi ei heiduta. Pruuli sõnutsi on rahvas kehva ilmaga harjunud ja sellepärast küll keegi üritusele tulemata ei jäta. „Meil toimub aastas üle saja kultuuriürituse, nii et kultuurikeskuseks võib meid nimetada küll,” tunnistab Pruul. „Ja tehase nägu sõltubki suuresti sellest, mida siin tehakse, mitte sellest, kuidas maja välja näeb.”

Tartu Tänavatoidufestival Aparaaditehases Foto: Anni Õnneleid

Kes on Aparaaditehase külalised? „Päris kindlasti ei käi siin ainult hipsterid,” kummutab Bachmann eelarvamuse. „Meil käib väga mitmesuguseid inimesi ja see on suur pluss. Juba majalised on kõik väga erinevad – oluline on erilisus ja see, kuidas ettevõte Aparaaditehase konteksti sobib,” selgitab Bachmann.

Tartu Tänavatoidufestival Aparaaditehases Foto: Anni Õnneleid

Aparaaditehase tiim ei solvu, kui nende kultuuritehast tallinlaste Telliskiviga võrreldakse. „Meil on palju sarnast ja paljusid üritusi teeme koos,” kinnitab Pruul. „Aga tihti õhkavad ka külalised: teil on nagu Berliinis või New Yorgis!” Eestist ainsana kuulub Aparaaditehas Euroopa kultuuritehaseid ühendavasse liitu Trans Europe Halles. „Meiega ehk kõige sarnasem on Helsingi Kaapelitehdas,” arvab Pruul.

Tartu näite vastu on tundnud huvi teisedki Eesti linnad, kus soovitakse samalaadseid hooneid uuesti kasutusele võtta. „Aga selline initsiatiiv ei saa tulla linnavalitsusest, vaid ikka n-ö altpoolt. Inimesed ise peavad ära tundma kooskäimiskoha, kus neil oleks hea olla,” usub Bachmann. Samuti peab Pruuli sõnul arvestama, et vanade tööstushoonete tänapäevastamine on nii aja- kui ka rahamahukas. „Sovetiajal ehitatud tehasehoonete ehituskvaliteet jätab paljuski soovida,” sõnab ta. Linn on tegusale Aparaaditehasele omalt poolt vastu tulnud. Näiteks said nad Kastani tänavale vajaliku ülekäiguraja. Tööstus pole muide kvartalist kuhugi kadunud: sealsamas kõrval tegutseva Samelini jalatsivabrikuga on Aparaaditehasel hea klapp.

Isegi lombid pole õuele sattunud juhuslikult Foto: Anni Õnneleid

Kas Aparaaditehas on nüüd valmis? „Ei veel,” kinnitab Pruul. „Katsetamine alles käib.” Bachmann täiendab: „Püüame leida nii tehases kui ka lähikonnas järjest uusi kohti, võtta kasutusele põnevaid nurgataguseid. Et oleks huvitav ning saaks uusi ideid ja ruumi võimaluste piire või piiritust igati proovida.”

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare