Mõtlesin, et see kõik on väga põnev, kuid mitte midagi üllatavat. Lihtsalt Tartu kirjanduse hetkeseisu kokkuvõte, sulesemude jutukogu, mis sobib hästi esmatutvuseks Tartu literaatidega. Justkui Camus’ „Katku” vaimus rännak, kus lugeja osaks jääb ikkagi ainult nukker ilmaruumis hõljumine. Võib-olla mõjus see Tartu talvistele maastikele sisenemine eriti raskelt väljas kiiskava päikese tõttu. Tekkis küsimus, mida võiksid niivõrd „oma” vaatepunktist loodud tekstid pakkuda „võõra” pilguga vaatajale.