— Kas teid tuleks kõnetada kui Pärtel Vissakut või Barthol Lo Mejori? Kuivõrd saab neid isikuid lahutada, kuivõrd siduda?

— Pöörduge Barthol Lo Mejori või lühemalt Bartholi poole. Pärtel on loonud üsna vähe asju ja veel vähem neid näidanud ning sedagi kauges minevikus. Seega loomingust rääkides tuleb ikkagi arvestada Bartholit. Kuna nimi on hispaania keelest, siis hääldus on Barthol Lo Mehhor, millest tuleb ka variant Barthol Loomehoor. Seda, kuidas meid siduda, ei oskagi selgitada, peate Pärtli käest küsima.

— Te olete tegev nii muusikas, kunstis kui ka kirjutamises. Milline neist valdkondadest on kõige omasem ja miks?

— See sõltub ajahetkest, tujust ja väljunditest. Praegu on kõige raskem kujutava kunstiga tegelemine, kuna väljundid on üsna raskesti ligipääsetavad ning raha napib samuti, kuigi tegelikult olen sellega kõige kauem tegelenud ja võimalik, et selles valdkonnas on ka kõige rohkem teostamata plaane.

Muusika ja heli valdkonnas olen praegu kõige produktiivsem. Sellega on natuke kergem, kodus on olemas hädavajalik tehnika, millega saab ideed peaaegu realiseerida, ja natuke veebiruumi, kuhu mõned valitud teosed üles panna. Muusika jääb samas üsna abstraktseks. Kõige selgem pilt moodustub eri väljendusviisidest kokku.

— Teie kohta kasutatakse nimetust “überdada”. Mida kostate inimestele, kes väidavad, et “dada” pole isegi mitte varjusurmas, vaid lausa surnud?

— Õige väljend on tegelikult “popdada” ja seda saab minu kohta kasutada küll. See on see, kui üks osa popkultuurist pöörab popi tema enda vastu (pop will eat itself).

Tegu on areneva nähtusega ja seega ei tea, mis lõpuks välja kukub. Erinevus seisneb selles, et kui gootid, punkarid, emod, modellid ja kunstnikud moodustavad oma grupid (ka välimuse poolest), siis “popdada” on pigem nägemus või eluviis. Protest elu ühenäolisuse ja raamistatuse vastu. See tähendab irratsionaalse loovuse toomist tavaellu: näiteks DIY(do it yourself) ja circuit bending või isetehtud sˇabloonsärgid. Nähtused, mis võtavad üle poptööstuse võimu, muutumata stereotüüpseteks hipideks või boheemlasteks. Isikupärasuse vastulöök massitoodangule.

— Kellele ja milleks kirjutada justkui selge mõistusega hoomamatuid tekste? Omaaegset “dada-efekti” ilmselt enam korrata ei saa?

— Kirjutan neid väikestele, patside ja pulgakommidega tüdrukutele, et neil oleks midagi head lugeda. Tegelikult ongi nii, et teismelised lugejad suudavad neid tekste isegi paremini hoomata kui täiskasvanud, ilmselt sellepärast, et nooremad pole nii kinnised ja kirjanduse koha pealt raamidesse surutud, vaid on avatud uutele ja tihti alguses mõistmatutele teostele. “Popdadad” muidugi saavad kohe aru, et tegu on just neile mõelduga.

Tekstides saan kõige selgemalt väljendada oma visiooni. Kuigi paljud arvavad, et tegu on lihtsalt segase mõttetusega, siis tegelikult on proovitud jutustada siiski mingeid teistsuguse loogika ja reaalsusega lugusid. Võib tõmmata paralleele une-

näoloogikaga, mis tihti erineb ärkvelloogikast. Omaaegset päris “dada-efekti” ei saa korrata enne järgmist maailmasõda.

— Te olete öelnud, et mida tahes te ka teeksite, tähtis on eksperimentaalsus. Kas eksperimentaalsus saab olla eesmärk omaette?

— Minu jaoks on tähtis publiku ja endaga eksperimenteerimine ning uute piiride leidmine. Praegu on mulle tähtis katsetamine, et leida vahendid tulevaste eesmärkide jaoks. Meediumite katsetamine, et leida see, mis suudaks sõnumit kõige selgemalt edasi anda. Arvatavasti tuleb selleks ühendada eri meediumid, olengi alustanud katseid.

— Te olete olnud tegev festivali Eclectica juures ja noori kirjamehi ühendavas väljaandes Värske Rõhk. Mis võimalused on noorel, kultuuri vastu huvi tundval ja väljundit otsival inimesel oma mõtteid, muusikat, kunsti praegu avaldada?

— Festival Eclectica on minu jaoks Tartu kultuuripildi tähtsündmus. Eclectica on mind nii sisuliselt kui ka vormiliselt palju edasi aidanud ja alati on Eclecticale järgnenud üsna tugevad loominguhetked. Minu teel on Eclectica tähtis verstapost.

Noorena seisan pidevalt silmitsi kahe probleemiga. Esiteks väljundite puudumine. Paar korda aastas tõesti leiab mõne väljundi, aga suuremal osal ajast jäävad asjad sahtlisse või siis väga kitsasse ringi. Teine probleem on vahendite puudus, mille tõttu ideed jäävad realiseerimata. Mõned ideed olen pannud ka kirjatükkidesse. Noortel on raske avaldada midagi mujal kui internetis, kus looming mürasse hajub. Eks kuskilt tuleb alustada ja internet on kõige lähemal. Sealt edasi võivad juba avaneda mingid tõsisemad võimalused. Ei tohiks karta eksperimenteerimist ja enda vaba väljendamist.

— Mida peate oma seni suurimaks loominguliseks õnnestumiseks?

— Parim koht esinemiseks on siiani olnud Kesselaid, kus eelmisel aastal peeti “Cabaret Derrida”. Üritus toimus suve lõpus. Olin jõudnud just samal päeval kolmenädalaselt Euroopa-reisilt Eestisse ja väga hea oli näha jälle vanu sõpru ja tuttavaid.

Saare eraldatus andis täiuslikud tingimused meie elektroopia loomiseks ja kuigi publikut oli kahekümne inimese ringis, oli esinemine tõeliselt mõnus. Võimaluse korral esinen seal järgmiselgi korral.

Minu parim tekst on raamat, mida pole veel välja anda jõudnud. Loodan peatselt selle tarvis raha leida. Raamatu esimesed kümme lehekülge on lugemiseks mu koduleheküljel (zone.ee/cutecagechildren). Seni avaldatud tekstidest muidugi “Kangelas-

ema toitepiimas” leiduv.

— Kas tulevikus kavatsete mõnele kunstivormile rohkem pühenduda?

— Ma ei tea veel, mis suunas peaks liikuma. Arvan siiski, et kõik meediumid tuleks siduda võimalikult realistlikuks installatsiooniks. Näiteks kirjutan tekste või maalin oma lugusid kuulates. Pigem tuleks tugevamalt keskenduda oma nägemusele ja selle avamisele.

Pärtel Vissak

•• Tartus Rael Arteli galeriis on üleval tekstipõhise kunsti näitus “Tekstist masinani”, kus on väljas üks Bartholi esoteeriline heliinstallatsioon. Installatsioon tegeleb kuulaja kahestamisega (mõningal juhul ka kolmestamisega).

•• Tekstidest peaks paar tükki ilmuma lähiajal Vihikus.

•• Kes veel “Kangelasema

toitepiima” pole lugenud, sellel soovitan otsida, äkki mõnes raamatupoes on veel mõni eksemplar.

•• Muusikat saab kuulata Bartholi koduleheküljel (zone.ee/cutecagechildren) ja myspace’is.

Raadiosaates “Fantaasia” mängivad Berk Vaher ja Kiwa aeg-ajalt Bartholi lugusid.

•• Kavas on käsile võtta ka mõni lühifilm.

•• Kiwa plaadifirma all peaks peatselt ilmuma Barthol Lo Mejori esimene album.