Tartu vaim jäi jälle tabamata


Eile peeti Kirjanike maja musta laega saalis Eesti Kirjanike Liidu aastakoosolekut.

Oma aastaaruandes ütles Eesti Kirjanike Liidu esimees Mati Sirkel, et kuigi viimastel aastatel on kirjanike liitu püütud võrrelda liblikapüüdjate seltsiga, on tal kirjanikke koondava funktsiooni kõrval siiski ka üldistav ülesanne - viia ideoloogia- ja kildkonnavabas õhustikus läbi analüütilisi seminare, temaatilisi konverentse ja muid kirjarahva üritusi.

Nagu turumajandusühiskonnas kombeks, on kirjanikegi põhimureks raha. Nüüd, mil riik kirjanike liidule eelarvest enam toetust ei anna, on põhilisteks sissetuleku allikateks Kirjanike maja ruumide renditulud ja laekumised erinevatelt fondidelt. Möödunud aasta bilansimaht oli 1,21 miljonit krooni ja bilansiline kahjum 154 tuhat krooni.

Aastakoosolekul tõdeti väikese rõõmuga, et igasugustele raskusetele vaatamata on Eesti Kirjanike Liit paindlikult ümberstruktureeriva organisatsioonina edukalt läbi segaste aastate püsinud ja püsib kindlasti ka edaspidi.

Kaastundeavaldus Alla Dudajevale

Oma sõnavõtus ütles Tartu kirjanik ja teadlane Linnart Mäll: "Eesti Kirjanike Liit on olnud kõige halvematelgi aegadel eesti rahva südametunnistus. Miks siis mitte ka parematel aegadel." Selle väite kinnituseks kiitis aastakoosolek pärast redaktsioonilisi täpsustusi üksmeelselt heaks kaastundeavlduse saatmise hiljuti hukkunud president ja luuletaja Johhar Dudajevi abikaasale Alla Dudajevale.

Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Rein Veidemann kinnitas oma sõnavõtus, et kultuuriministeerium on Riigikogule juba üle andnud seaduseelnõu projekti, mille kohaselt vabastataks käibemaksust kõik Eestis ilmuvad lasteraamatud (ka tõlked) ja eestikeelne algupärane ilukirjandus. Käesoleval aastal suureneb ministeeriumi kirjastustoetus (eelkõige Perioodikale) üheksa miljoni kroonini. Samas väitis Veidemann, et Eesti Vabariigis leitakse heade ideede rakendamiseks ikka raha ning kinnitas, et tema nõuniku-uks on kõigile mõttekatele projektitaotlustele valla.

Tartu pesi musta pesu

üldistavalt vaadeldes ja mitmete vahetute asjaosaliste kommentaaridele tuginedes võib järeldada, et Tartu kirjanduselus, eelkõige Tartu Kirjandusmaja ümber on küpsenud erinevate huvigruppide vastasseis.

Mitmed Tartu kirjanikud väldivad või külastavad areldi seda kuulsa ja kurja minevikuga (KGB ja õpetatud Eesti Selts) maja Vanemuise tänaval. Seda mitte mineviku vaimudest tingituna, vaid vastasseisust sealsete majaisandatega.

Väidetavasti ajavad selle maja palgaline sekretär ja konsultant liiga kitsajoonelist (rahvuslikku) kirjanduspoliitikat, mis väldib sellest liiga erinevaid meelelaade ja esteetikaid. Näiteks ametliku otsusega keelati Sven Kivisildnikul viibimine Tartu Kirjandusmaja ruumides, põhjuseks tema räiges ja jämedalt halvustavas toonis iseloomustav teos eesti kirjanike aadressil.

Oma naiselikult avameelses sõnavõtus süüdistas Kauksi ülle Hando Runnelit kurjuses ja sallimatuses teiste kirjanike vastu. Võrumaa poetess ütles: "Uluotsa maja vaim on asendunud KGB-maja vaimuga," ja heitis Runnelile ette liiga paljude positsioonide hõivamist, tuues näiteks: kirjanike liidu Tartu ja Tallinna juhatus, Ilmamaa juht, Uku Masingu kolleegium, Tartu kultuurkapital. Kauksi ülle tõi ka mitmeid kirjandusmajast väljatõrjumise ja soolise diskriminerimise näiteid. Pealekauba pole selge, kuhu kaovad maja rendituludest laekuvad rahad? Eelnevalt märkis seda tumedat asjaolu oma ettekandes ka majandusjuhataja: Tartu Kirjandusmaja on üle võetud, aga mitte Kirjanike Liidu bilannssi kantud. Nõnda ei jõua ka raha raamatupidamise arvele.

Nn Runneli-Puhveli-Lõhmuse grupi esindajana tänas Kirjanike Liidu Tartu osakonna sekretär Aivo Lõhmus ründajaid ja järeldas, et nad on Ilmamaa juhi Runneliga õigel teel. Lõhmus väitis, et Tartu Kirjandusmajas kehtimapandud "kord peab majas olema" joon ei muutu. Sest igasugustele vähemustele ja eripäradele on omad klubid, illegaardid ja urkad.

Tartu kirjanike kommentaarid

Mart Kivastik : "Kogu nõukogude aja visalt vastu pannud Runnelil ei ole enam kellegagi võidelda. Lõhmus ja Puhvel on huvitatud oma koha säilimisest, Runnel on majandusasjad soodsalt paika pannud. Suitsu ei tohi ka üldse teha."

Leo Metsar : "Mind on seal majas alati lahedalt vastu võetud, mingeid probleeme pole olnud. Käin luuleõhtutel - need on põnevad. Saime ka head rootsi kirjapaberit."

Loe veel

Hannes Varblane : "Inimeste vahel on alati keerulised suhted, eriti veel kirjanike vahel. Keegi neist pole lihtne. Aga näha seal mingit ideoloogilist konflikti, sellist asja küll ei ole. Omavahel mitteläbisaamised on muutuvas maailmas loomulikud."

Vaino Vahing : "Klubilise poole pealt oli Mart Velskeri artikkel Eesti Ekspressis täiesti mööda. Tema ise käis ainult ühel õhtul. Olen ise Ele Lõhmusega üks luuleõhtute initsiaator. Luulesalongide paljususe etteheide on täiesti läbimõtlematu. Seal käivad koos noored luuletajad, näitlejad ja kunstnikud. Mina ei saa sellest opositsioonist aru, see on omaette vastandunud rühmitus. Kümne aastaga võrreldes on Tartu kirjanduselu kõvasti elavamaks muutunud. Ma tahaks teada mis siin Tallinnas üldse toimub? Kes tahab Tartu kirjanduselus osaleda, sellele on kirjandusmaja uks alati lahti. Aga uks ei ole lahti sellisele mehele nagu Sven Kivisildnik. Aga seda ma ei taha kommenteerida."

Jüri Ehlvest : "Saunas me käime niimoodi, et kui Kivisildnik ja Kauksi ülle tahavad sauna minna, siis nad ei saa ise Runneli käest võtit küsida, peab keegi teine nuruma. Võti on ikka raudselt Runneli käes, ega keegi seda naljalt küsida julgegi. Kaks korda ikka leili saime, Kivisildnik ise küttis. Runneli vaim ja aura on lihtsalt nii suur, et täidab terve maja ära ja teised sinna enam ei mahugi. Aga ma ei saa öelda, et Runnel oleks kedagi otseselt ahistanud. Endise KGB keldri piinamisruumid seisavad tühjana."

TARMO TEDER

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare