Kui miski rahulist idülli tumestab ja olupoliitikat meelde tuletab, siis on see keset kõige magusamat lastemänguplatsi maasse löödud hiigelsuur silt, mis hoiatab, et tegu on eramaaga.

“Juba projekteerimiskonkursi väljakuulutamisel oli minu jaoks selge, et majade vahele peab moodustuma privaatne puhkeala. Idee sain Prantsusmaalt ja Soomest, kus selliseid asju on varemgi tehtud. Igal majal on väljapääs ka otse puhkealale, millelt autod on välja surutud. Nõnda võib ema lapsele rahumeeli öelda, et mingu õue mängima,” rääkis Indrek Allmann arhitektuuribüroost Pluss.

Aktsiaseltsi Linnaehitus arendatud Tulbi-Veeriku kvartalis on seitse maja, milles on kokku 129 kahe- kuni neljatoalist korterit. Lisaks ehitas teine arendaja kvartalisse veel kaks maja. Kuigi see kõlab arendajate ja arhitektide mantrana, päris ühesuguseid maju ja kortereid kvartalis ei ole.

Uut elurajooni piiravad ühelt poolt eramud ja teiselt poolt neljakorruselised kortermajad. Arvestades vana hoonestust, planeerisid arhitektid Indrek Allmann ja Katrin Koit hooned kahe- kuni viie korruselised.

Elamute välisarhitektuuris on kasutatud palju klaasi ja puitu ning krohvpinnad on värvitud eri toonides. Kõigil korteritel on rõdu ning võimalus astuda üldkasutatavale terrassile. Osal esimese korruse korteritel on oma terrassid. Siseõue jääb valgustatud puhkeala koos lastemänguväljaku ja looduslike mägedega, mis liigendavad hoovi ja annavad samas lastele põneva mängukoha.

Müüdi reklaamita

Esimesed Veeriku kvartali majad valmisid vähem kui kaks aastat tagasi. Nüüdseks on üksikud korterid müümata kolmes majas. Veeriku 14a viieteistkümnest korterist pakutakse nelja, millest kahe hind ulatub tublisti üle kahe miljoni krooni. Kõrge hinna taga on suured korterid, millel on pinda 110 ruutmeetrit ning boonuseks oma saun. Kahetoalise korteri eest samas majas küsitakse 1,4 miljonit krooni. Ka Tulbi 2g kallimad korterid maksavad enam kui kaks miljonit krooni.

Kõrge hinna taga ei ole aga pelgalt lasteaedade, kooli, polikliiniku, Selveri ja südalinna lähedus ning atraktiivne sisehoov, vaid ka väga hea ehituskvaliteet.

“Ei ole säästumajad. Ehitamisel kasutati ainult kvaliteetseid ehitusmaterjale, kusjuures kokku ei ole hoitud ka väiksemate detailide, nagu valgustatud korterinumbrite, puhul. Kõik korterid paiknevad läbi maja, kusjuures ka tänavapoolset saab nimetada vaateks,” iseloomustas Allmann.

“Kuigi Veeriku korterid olid algul Tartu keskmisest kallimad, müügiga probleemi polnud. Pigem oli nõnda, et inimesed küsisid veel ehitamise ajal, millal korterit broneerida saab. Reklaami teha ei tulnud. Projektile tuli kinnisvarabuum kasuks, kuna suhteliselt kallina näivatele hindadele jõudsid peagi järele ka linna teiste uute majade korterite hinnad.”

Kvaliteedimärgi lõi Veeriku kvartalile ka Tartu linn. Mullu tunnustati Veeriku 12d Emajõelinna parimaks korterelamuks. Enesestmõistetavalt on majas kõik korterid välja müüdud.

Kui midagi kvartali miinuseks tuua, siis on see majade üksteise lähedal paiknemine, mis pidavat aga olema linnaelu paratamatus.

Veeriku kvartal

•• Arhitekt: Indrek Allmann, Katrin Koit (arhitektuuribüroo Pluss)

•• Ehitaja: AS Linnaehitus

•• Arendaja: AS Linnaehitus

•• Haljastuse ja -detailide lahendus: Kerli Sirk (AS K&H)

•• Asukoht: Veeriku, Tulbi ja Sangla tänava vahele jääv ala

•• Konstruktsioon: kandvad seinad raudbetoonist, vaheseinad teraskarkassil kipsplaadist, fassaadil krohv ja laudis, rõdupiirded metallist ja klaasist, lamekatus, lintvundament