Tartus mängitakse “Kratimängu”
Isand Teodor oli muidu ikka üksi elanud. Temasuguste kohta öeldakse vahel – vanapoiss. Aga ühel päeval ostis ta endale turult krati – täpselt sellise, nagu me esivanemad neid teha oskasid. Olid need asjad siis omavahel seotud või mitte, aga mõned päevad hiljem tuli isand Teodorile veel üks ootamatu kostiline – tütarlaps, kes seadis ennast sisse tema suures riidekapis.
“Kui täiskasvanud inimesi on elu õpetanud tegema vahet, mis on mängult ja mis päriselt, siis lapsinimestel on kõik päriselt – ka see, mis täiskasvanu arust on mängult,” selgitas lavastaja Margus Kasterpalu.”
”Kratimäng” on üles ehitatud just sellele äratundmisele, et kui näitlejad mängivad nagu lapsed, siis iga kord ei olegi päris selge, kust läheb piir tegeliku ja mänguliku vahel. Ning nii saab öelda tõsiseid ja valusaidki asju, mida täiskasvanute pärismaailmas hästi öelda ei saaks.”
Mis neist kolmest edasi saab ja milline on selle loo õnnelik lõpp – seda saavad teada need, kes Sadamateatris “Kratimängu” kaasa mängivad.
Dramatiseerija ja lavastaja on Margus Kasterpalu ning kunstnikutöö tegid Kadri Karu ja Annika Aedma Viljandi Kultuuri-akadeemiast.
Lähemad etendused on 4. novembril kell 11 ja 14.