Teatri pidu teatris NO99 tõstis rambivalgusesse aasta parimad

Mänguline etendus teatris NO99 esitles eesti teatri iga eriala parimaid.

Teatriauhindade jagamisel teatris NO99 oli teatud poliitiline pitser, sest aeg-ajalt ilmus lavale tegelasi, kel oli rinna peal silt kirjaga “Tiibet vabaks”.

Omamoodi mängis peole kaasa asjaolu, et olulisim teatripreemia, lavastajapreemia “kukkus” NO99 teatrisse.

Parima lavastaja ehk parima lavastuse preemia sai Tiit Ojasoo teatrist NO99. Kes andis kommentaare osaks saanud tunnustusele koos ta lavastusi kujundanud mõttekaaslase Ene-Liis Semperiga. 

“Oluline on teha, mis endale meeldib,” arvas duo Ojasoo-Semper. ““GEP-i” tugevus on ühtne töö, grupp tegi kõike üheskoos. Îüriil oli õige sõnastus – oligi tugev psühhofüüsiline vorm.”

Veidi mõru maik jäi NO99 teatri “GEP-i” lavastanud meeskonna suhu seepärast, et ükski näitleja auhinda ei saanud.

Parimad on näitlejad

Parima meespeaosa eest sai auhinna Üllar Saaremäe Rakvere Teatrist. “Ma tänan oma õpetajat Kalju Komissarovit,” ütles Saaremäe. Enne seda oli ta tänanud auhinna saamise eest oma teatri grimeerijaid, kes ehitasid ta näkku nina, mis kuulus ajaloolise Cyrano de Bergeraci rolli juurde, mida ta Rakvere Teatris esitas.

“Eks iga roll on selline, mille puhul annad parima, ja kui ei tegele sellega, ei looda ega oota midagi, siis jõuab tunnustus ise sinuni,” kostis Saaremäe taostlikul moel Eesti Päevalehele.

Et seda rolli auhinnati, pidas ta väga liigutavaks. Piret Laurimaa ütles oma auhinna saanud rolli kohta: “See oli minu eelmise aasta lemmikroll, sest sai üle pika aja laval kole olla.”

Teatrirahvale lavastatud vaatemängu võttis Eesti teatri üldsust esindav publik soojalt vastu. Elati kaasa ka teatri välja pakutud poliitilisele sõnumile. “Meil on väga hea meel, et see asi tehtud on, ja sel viisil omaks võetud,” ütles Tiit Ojasoo rahulolevalt auhindade jagamise järel.

Kui mingit pinget oligi saalis tunda, siis oli see seotud lavastusega “Voldemar” Eesti Draamateatris. Saalis istunud Draamateatri rahvas nagu oleks oodanud oma repertuaaris olnud teosele enam tunnustust. Tunnustusest nad päris ilma ei jäänud: “Voldemari” autor Andrus Kivirähk tunnistati möödunud aasta parimaks Eesti näitekirjanikuks.

Kommentaar

Pille-Riin Purje

žürii liige

Žüriis ei saa kellegi eelistused  domineerida, kehtib demokraatia, ilma häälteenamuseta auhinda niikuinii ei anta. Kandidaatide väljavalimisel arutlesime põhjalikumalt. Lavastuste osas oli pilt selgem kui rollide puhul. Tagasi mõeldes pole ju lavastuste seas tänavu absoluutset, vaieldamatut tippu (à la Šapiro “Isad ja pojad”). On huvitav, et mitu lavastust andis paigutada üksiti eriauhinna kategooriasse. See näitab isikupära, virgutavat poleemikat. Eriauhind on põnev nähtus, millesse Ïürii saab suhtuda loovalt ja mänguliselt.

Kuna oli tugev meeste aasta, võinuks parima meespeaosa

rida olla poole pikem. Nominentide nominente oli kümme. Mul on kahju, et õige napilt langesid välja Sepo Seeman (“Kolmekesi kahevahel”) ja Alo Kõrve (“Pink” ja “Nõks”). Otsides ja vaagides teatriaasta tippe, jälgib žürii loomulikult ka näitlejate arengut. Erilist rõõmu teeb, kui kattuvad saavutus näitleja loometeel ja teatripildis avaramalt.   

Lavastamata naised

Naispeaosadega läks vastupidi kui meestega, sündmusrolle andis tikutulega otsida. Meie teatrimaastik on väga maskuliinne, vahel tundub, et meeslavastajad ei hooli naisnäitlejatest südamega, ei loo naistele andeväärilist repertuaari või ei mõista naisi vägevaks lavastada. Seda imetlusväärsem on naisnäitlejate kõrgvorm ja huumoritaju.  Keeruline on määratleda kõrvalosa, õigemini pea- ja kõrvalrolli piiri. Vahel sõltub see rohkem lavastuse kontekstist kui dramaturgiast. Nii osutus seekord “Kajaka” Arkadina ühtaegu naispeaosaks ja meeskõrvalosaks – vaimukas kombinatsioon!

Teatriliidu aastaauhindade žüriis olen olnud mitu aastat, kuid ka seekord ei kurda žüriiliikme s(t)aatuse üle: meie, seitse vaprat, moodustasime sõbraliku, eriilmelistest inimestest koosneva ansambli. Me väljasõidud olid töörõõmsad. Muhedad mälestused on suveteatri ühiskülastustest. Samal ajal tekib avaram ja selgem üldpilt, kui žüriiliikmed näevad sama lavastuse eri etendusi. Õnneks meil oli neid omapäi uitamisi ka piisavalt. Arutlused, mõttevahetused, vaidlused ergutasid vaimu. Iseäranis rikastav kogemus on olnud jälgida teatriilma koos Mari-Liis Külaga, kelle pöörane vitaalsus ja vaimustumisvõime teeb heas mõttes kadedaks! Žüriisse valitakse eri eas, eri soost, ka eri maitsega isikud. Seitse subjektiivsust moodustavad ühe võimaliku objektiivsuse, mida oleks mõistlik usaldada, kuni pole etemat süsteemi leiutatud.

Aga kätt südamele pannes: vist esimest korda elus olen tänavu žüriiliikmena meie ühisvalikuga sada protsenti rahul, nii nominentide kui ka auhinnatute osas. Leidsime kogu žüriiga, et valik kujunes stambivabaks ja hõlmas mitmeid teatreid. Mind ei väisa ööl enne teatripäeva luupainajad ja mu teatriarmastus pole kahanenud.

Robert Lepage’i läkitus hoiatas stagnatsiooni eest

Rahvusvahelise teatripäeva puhuks kirjutas tänavu läkituse Kanada näitleja ja lavastaja Robert Lepage, kes kutsus teatrirahvast üles värskendama oma tööviise.

Teatripäeva läkitus loeti eile enne etenduse algust ette nende riikide teatrites (sealhulgas Eestis), kes on ühinenud UNESCO egiidi all tegutseva rahvusvahelise teatriinstituudiga.

Läkituses kõlas muu hulgas: “Teatrikunsti püsimajäämine sõltub tema suutlikkusest iseennast taas luua, kaasates uusi tehnoloogiaid ja novaatorlikku kunstikeelt. Kuidas suudaks teater olla oma ajastu suurte teemade käsitleja ja soodustada inimestevahelist mõistmist, kui ta ise ei ilmuta avatuse vaimu? Kuidas saaks teater kiidelda, et on pakkunud lahendust sallivuse, eraldatuse ja rassismi probleemile, kui ta omaenda praktikas keeldub igasugusest sünteesist ja koostööst?”

Robert Lepage saavutas tuntuse Québecis asutatud teatri EX Machina juhina. Ta lavastusi on kutsutud mainekatele festivalidele ja möödunud aastal pälvis ta oma tegevuse eest Euroopa teatriauhinna. 

Teatriauhindu rahastab Eesti kultuurkapital

Sõnalavastuste alal

•• Îürii: Jaak Allik (esimees), Mari-Liis Küla, Madis Kolk, Reet Mikkel, Aare Pilv, Pille-Riin Purje, Anneli Saro

Lavastaja auhind: 

Tiit Ojasoo –

lavastus “GEP”.  NO99

Naisnäitleja auhind:

Piret Laurimaa –

Kelli Lund lavastuses “Karge meri” ja Arkadina lavastuses  “Kajakas”. Endla teater

Meesnäitleja auhind:

Üllar Saaremäe –

Cyrano lavastuses  “Cyrano de Bergerac”. Rakvere teater

Naiskõrvalosa auhind:

Tiina Tauraite –

Maša lavastuses “Kajakas”.

Von Krahli teater

Meeskõrvalosa auhind:

Taavi Teplenkov –

Lemmergas lavastuses “Voldemar”. Eesti Draamateater

Kunstniku auhind:

Silver Vahtre, Krista Tool, Margus Vaigur  –

lavastuse “Kangelane” kujundus Endla teatris

Sõnalavastuste eriauhind:

Mart Koldits –

ereda loomingulise idee veenva teostamise eest suvelavastuses “Proffet” (suveprojekt)

Algupärase dramaturgia

auhind:

•• žürii: Eero Epner (esimees), Ülev Aaloe, Taavi Eelmaa, Ene Paaver, Ivar Põllu

Andrus Kivirähk –

“Voldemar”

Teatriajaloo ja inimese mõistmise avardamise eest

Muusikalavastuste alal

•• žürii: Raili Sule (esimees), Vahur Keller, Tiina Mattisen, Kristel Pappel, Alo Põldmäe

Dmitri Bertman  –

mõjuva kujundikeele leidmine lavastustes  “Wallenberg” (Erkki-Sven Tüüri ooper Estonias) ja “Hoffmanni lood”  (J. Offenbachi ooper Vanemuises)

Mart Madiste –

särav esiletõus mõlema ooperiteatri juhtiva tenorina rollides Hoffmann  (J. Offenbachi “Hoffmanni lood” Vanemuises) ja Hertsog  (G. Verdi “Rigoletto” Estonias)

Balletilavastuste alal:

•• žürii: Tiiu Randviir-Tölp (esimees), Ago Herkül, Oleg Titov, Enn Suve

Marina Kesler –

üldinimliku sõnumi ja huvitava koreograafilise lahendusega balleti “Libahunt” lavastamise eest rahvusooperis Estonia

Tantsulavastuste alal:

•• žürii: Mall Noormets (esimees), Kristiina Garancis, Jüri Nael, Tõnu Lensment, Priit Raud

Oksana Titova –

“Hamleti” lavastus rahvusooperis Estonia.

Tantsu, muusika ja kujunduse toetav ja toitev sümbioos. Meisterlik ja energiaküllane ansamblitunnetus, sisukandev tundlik koreograafiline lahendus.

Muusikalavastuste 

eriauhind: 

Vitali Nikolajev –

peenelt nüansseeritud kõrvalosade meisterlik ja isikupärane esitus: Madge balletis “Sülfiid”, aadlik

Camacho balletis “Don Quijote”, Tybalt balletis “Romeo ja Julia”. Rahvusooper  Estonia

Kriitikaauhind:

Ivika Sillar –

“Antoška”(Teater.Muusika.Kino nr 7, 2007) ja “Hirvekütt”(ajakiri NO99, 2007)

Kristallkingakese auhind:

Laura Peterson –

Nastenka lavastuses “Valged ööd” (Theatrum), osatäitmised lavastuses “Tühirand” (Vanemuine), Mairis Gavlin lavastuses “Börs ja börsitar” (Ugala) ning Esmeralda lavastuses “Jumalaema kiriku kellamees” (Emajõe Suveteater)

Aleksandr Prigorovski –

Gurn balletis “Sülfiid”, Mercutio balletis “Romeo ja Julia”, Margus balletis “Libahunt” ja Basilio balletis  “Don Quijote”. Rahvusooper Estonia

Teatritöötaja auhind:

•• žürii: Indrek Saar (esimees), Sirli Bergström, Anu Konze, Külli Root, Aime Unt, Riina Viiding

Etendust ettevalmistavas

kategoorias:

Liina Laigu  –

kunstnik-dekoraator.  Rahvusooper Estonia

Etendust teenindavas

kategoorias:

Kaido Päästel –

lavameister. Endla teater

Haldus- ja administratiiv-

töötaja kategoorias:

Juhan Rumm  –

Rakvere teatri ehituse projektijuht

Salme Reegi auhind

•• žürii: Rait Avestik (esimees), Enn Lillemets, Ilona Martson, Katrin Nielsen, Rosita Raud

Finn Poulsen –

ausa, tugevat lavastajasõnumit levitava ning näitlejaid ergastava ja publikut mitte alahindava tõsise töö eest Eesti teatris, mis taas leidis tõestust lavastuses “Romeo ja Signe” Emajõe Suveteatris.      

Georg Otsa auhind

•• žürii: Teo Maiste (esimees), Jassi Zahharov, Anu Kaal, Mati Kõrts Pille Lill,  Taisto Noor, Mati Palm

Heli Veskus –

esile tõstetakse osatäitmisi:

Tatjana “Jevgeni Oneginis”, Mimi “Boheemis”, Tark Naine ooperis “Tark naine”, Hanna Glawari “Lõbusas leses”, Agathe “Nõidkütis”, krahvinna Gabriele Zedlau “Viini veres”, Micaëla “Carmenis”, Barbara “Barbara von Tisenhusenis”, Desdemona “Othellos”, Floria Tosca “Toscas”, Nedda “Pajatsites” ning soolokontserdid ja kõrgetasemelised suurvormide esitused.

Priit Põldroosi auhind    

•• žürii: Lea Tormis (esimees),

Ingo Normet, Peeter Tammearu, Kalju Orro, Margot Visnap

Aarne Ükskülale kui erakordse tähendusega õpetajale    

Natalie Mei auhind  

•• žürii: Arne Mikk (esimees), Mai Murdmaa, Enn Põldroos, Kustav-Agu Püüman, Ann Lumiste

Elo Soode –

originaalse ja tervikliku kunstnikunägemuse eest lavastuses “Hamlet”. Rahvusooper Estonia     

Aleksander Kurtna auhind  

•• žürii: Monika Läänesaar

(esimees), Martin Algus, Lilian Tamm-Vellerand, Ülar Ploom 

Maimu Berg  –

soome näitekirjanduse (sealhulgas 2007. aastal lavale jõudnud Lea Klemola “Kokkola” ja Reko Lundani “Teil ei olnud nimesid”) radikaalse ja loomingulise tõlkimise eest.  

Ants Lauteri auhind

•• žürii: Anu Lamp (esimees), Reet Neimar, Ivika Sillar, Katri Aaslav-Tepandi, Gert Raudsep, Rein Oja, Indrek Sammul

Külli Teetamm –

Hilde etenduses “Naine merelt”, Sonja  “Kuritöös ja karistuses”, Thomasina “Arkaadias”, Ophelia “Hamletis”, Fenetška etenduses “Isad ja pojad”, Pozzo etenduses “Oodates Godot’d”,  Dina etenduses “Nii see on (kui teile nii näib)” ja Nancy etenduses “Nõks” (Tallinna Linnateatris), osatäitmised telelavastuses “Koor minu kohvis” ja seriaalis “Õnne 13” (ETV) ning “Mina-lood” (Eesti Raadios).

Tambet Tuisk –

Tom Jones “Tom Jonesis”, Ferdinand etenduses “Salakavalus ja armastus”, Roberto Zucco ”Roberto Zuccos”,  Dionysos etenduses “Vend Antigone, ema Oidipus”,   Romeo “Romeos ja Julias”(Vanemuine),  osatäitmised lavastuses “Nafta”,  Kikuchiyo  “Seitse samuraid”,  Stalker, Kirjanik ning Professor lavastuses “Stalker”,

Katurian K. Katurian “Padjamehes”, Mike “Hirvekütis”, eestlane Tambet etenduses “GEP ehk Garjatšije estonskije parni”, Hirmus Ants “Kommunisti surmas” (teatris NO99).