Algatus võiks tulla Tallinna linnalt

Eelkõige loodavad Ljubimov ja Niitvägi siin riigi- ja linnajuhtide igakülgsele mõistmisele ning materiaalsele abile kiriku ning selle kõrval asuva aidahoone katuste põhjalikuks remondiks, sest vaatamata kiriku tõrvapapist katuse iga-aastasele lappimisele kümnete tuhandete kroonide eest, kipub see madala kalde tõttu läbi jooksma. Samuti puuduvad kirikus küttesüs-teem ning ürituste korraldamiseks hädatarvilikud ümberpaigutatavad tribüünide konstruktsioonid.

Kokku läheks kiriku ja aidahoone remont Niitvägi hinnangul maksma miljoni dollari ringis.

Reedel Kadriorus, kus Ljubimov võttis vastu Maarjamaa risti kolmanda järgu ordeni Eesti kultuuri tutvustamise eest maailmas, möönis president Arnold Rüütel vajadust Katariina kirikule katus peale saada. Täna kohtub maestro samas küsimuses Tallinna linnapea Edgar Savisaarega.

“Alata tuleks ehitiste omaniku ehk linna ette nähtud projekteerimistingimustest. Omalt poolt on kõik kvartali liikmed lubanud, et teevad kõik, mida me eraalgatuslikus korras teha saame,” kinnitas Niitvägi.

Ljubimov märkis, et kirikut remontides peab kindlasti jätma puutumata vana katuse alla jäävad akustilised konstruktsioonid. Kõige õigem oleks maestro sõnul saali unikaalse akustika säilitamiseks jätta puutumata kogu olemasolev katus ja ehitada sellele uus kaitseks peale.

Eesti maailma ja maailm Eestisse

Juri Ljubimovi ja Taivo Niitvägi koostöö sai alguse 2001. aastal, kui teatrikorüfee president Lennart Meri kutsel lavastas Katariina kirikus Vladimir Mar-tõnovi teose “Apocalypsis”.

Ljubimov viis Eesti Rahvusmeeskoori ja 60-liikmelise eesti ja vene poistest koosneva kooriga lavastatud suurteose sama aasta kevadel ülemaailmsele teatriolümpiaadile, mis seekorda toimus Moskvas. Üritusest võtsid osa 46 riigi teatrid. Ljubimov on olümpiaadi idee üks autor ja ellukutsuja teatrikunsti sünnimaal Kreekas. Moskva olümpiaadil tegutses ta lisaks veel kunstilise juhina.

Tänavu tahaksid Ljubimov ja Niitvägi tutvustada “Apocalypsist” Kreekas toimuval olümpiaadil, kuid kolme aastaga on projektis osalenud poisid osast välja kasvanud ja lavastuse uuesti lavale toomiseks tuleks koolitada uued.

Raha projekti lavastamiseks ja Kreekasse lähetamiseks praegu pole. Nii lavastaja kui koordinaator loodavad, et Eesti riik ei maga siingi maha võimalust rahvusvahelisel areenil suurepärase tükiga kuulsust koguda ja end maailmas tutvustada.

Ljubimov ja tema abikaasa Katalin loodavad, et Tallinnast saab tulevikus mitte vähem kuulus teatrifestivale korraldav linn kui Viin, Edinburgh või Avignon. Eeldus selleks on ju olemas Ladina kvartali näol, kus festivalid toimuda võiks.