Teatripidu viis kokku vanad ja noored

Eesti teatri aastaauhindade jagamise tseremoonia Nukuteatri suures saalis möödus soojas ja südamlikus õhkkonnas.

Teatrirahva ühtehoidmisest rääkisid pikad ja intensiivsed aplausid laureaatidele, aga aplause ei saanud mitte ainult auhinnatud. Kui Teo Maiste tuli žürii nimel René Soomile Georg Otsa nimelist auhinda üle andma, pälvis ta armastatud ooperitähena samuti sooja aplausi. Ühtviisi südamlikult tervitati saalist nii vanu kui ka noori tegijaid. Esimeste teatritööde eest Kristallkingakese auhinna saanud Sandra Uusberg kuulis sama pikka aplausi kui Von Krahli teatri kaardiväkke kuuluvad näitlejad, keda tunnustati rollide eest „Gilgameši” lavastuses. „Tänan kõiki inimesi, kes on mind õpetanud,” ütles ligi kaks aastat teatris näitlejatööd teinud Sandra Uusberg auhinda vastu võttes. Lauldud ooperirollide eest muusikateatri auhinna saanud Estonia solist Aile Asszonyi tänas oma partnereid lavastustest „Manon Lescaut” ja „Maria Stuarda” – Mart Madistet ja Karmen Puisi. Palju tänati neid, tänu kellele auhinna toonud töö tegijani jõudis.

Meeleolukas sõu

Pikad aplausid ei võtnud tempot maha meeleolukal sõul, mille nukuteater oli auhindamiseks lavastanud. Selles oli laulu ja tantsu, kuid sugugi mitte lihtsal moel. Laval lahutasid publiku meelt nukud ja elusuuruses näitlejad, kellele olid disainitud erilised kostüümid. Ehk visuaalse külje poolt ei jäänud mingit kahtlust – asume nukuteatris. Nukuteatri maja, mida on tabanud pidev kinnisvaraarendus, on väga sobilik paik sellise teatripeo pidamiseks. Peale saalide olid käigus nukumuuseum ja muud ruumid. Üle pika aja kohtunud teatrikolleegidel oli, kus juttu puhuda ja tehtud tegusid meenutada. Kuna teater tähistas koos teatripäeva peoga ka oma 60. sünnipäeva, oli tunda mingit erilist pidulikkust. Olid söögid ja joogid ning meeleolukas pidu.

Teatriaasta laureaadi tulevik on tume

Teatrijuht Peeter Jalakas tunnistab, et ei tea, kuidas Von Krahli pinnal hoida ja abi ei paista. Rohkesti auhindu korjanud lavastuse „Gilgameš ehk Igaviku nupp” looja Peeter Jalakas ei ole oma teatri Von Krahli tuleviku suhtes väga lootusrikas. „Ma ei tea, kuidas me saame hakkama,” tunnistas ta ausalt enne eilset auhinnatseremooniat Nukuteatris. Sügisel teatrit vaevanud probleem, kuidas saada Viljandis koolitatud näitlejad Von Krahli palgale, on tema sõnul leidnud vaid pooliku lahenduse. „Ma sain viis näitlejakohta teatrisse tagasi, kuid see pole ikkagi see, mida me kavandasime,” ütles Jalakas. „Saime tagasi selle, mis meilt varem ära võeti. Viisteist aastat tagasi kirjutasin ma teatri arengukavasse sisse, et teatris on praeguseks ajaks 12 näitlejast koosnev trupp. Kõik kultuuriministrid on noogutanud selle peale, keegi pole seda plaani kahtluse alla seadnud. Ma olen kõigilt üle küsinud, kas see kõik kehtib. Kaheteistkümnest näitlejast koosnevast trupist pole tegelikult haisugi.”