Teine Arnold: väikse natsi pojast kuldse maa valitsejaks
Ta on natsimeelse politseipealiku poeg, kelle üheks parimaks sõbraks on olnud sõjakurjategijaks peetud ÜRO peasekretär ja kes räägib ameerikainglise keelt ikka veel nii, nagu oleks äsja Austrian Airlinesi lennukist maha astunud. Tema tee kuulsusele on sillutatud pigem steroidide kui loomuomase veetlusega ning tuntuim on ta mitte inimese, vaid roboti kehastajana.
Lisaks sellele peaksid ka tema märkused naiste kohta, mis normiks saanud poliitilisest korrektsusest kaugele jäävad, välistama tõusu Ameerika poliitikasse ja eriti just valitavale ametikohale.
Kuid kõigest hoolimata paistab Arnold Schwarzenegger võitvat eeloleval teisipäeval valimised Californias ehk maal, mis iseseisvana kuuluks maailma jõukaimate riikide sekka. Mis siis, et praegu on see USA osariik, mil hüüdnimeks Kuldne, 38 miljardi dollariga võlgades.
Sündinud Austrias
Võlad ongi üheks oluliseks põhjuseks senise kuberneri tagandamisel ja uue valitseja valimisel, kelleks küsitluste järgi peaks saama too paar aastat pärast suurt sõda Austrias sündinud ja paarikümneaastasena sealt Ameerikasse jalga lasknud, musklipumpamisega kuulsaks saanud, tänu sellele kinolinale jõudnud ning omakorda tänu staarilikule tuntusele valijaid peibutav Arnold Schwarzenegger.
Kuidas on selline tähelend võimalik, küsis üks Schwarzeneggeri mitteametlikke biograafe Wendy Leigh ning läks vastust otsima Austria väikesesse mägikülla Thali, kus Arnold 1947. aastal sündis. Ja tuli tagasi arusaamisega, et noormees seadis sihiku algusest peale kõrgemale kui lihtsalt lihaste treenimine ja isegi Hollywoodi filmides mängimine.
Kes tahab, see usub, küll aga kirjeldab Leigh teda kui ääretult võimujanust inimest algusest peale ning paneb Schwarzeneggeri suhu tsitaadi: “Ma tahtsin olla osaks sellest väikesest hulgast inimestest, kes on juhid, mitte aga osaks sellest massist, kes on järgijad. Ma olen alati olnud vaimustunud inimestest, kel on kontroll teiste inimeste üle.”
Selline tsitaat võib muidugi kergesti viia mõttele, et kas pole selles Austria kolkast sirgunud mehes mõndagi sarnast teise võimu tippu tõusnud austerlasega.
Aga muidugi pole Arnold Alois Schwarzenegger mingi Adolf Hitler, kuigi tema joodikust ja kohalikust politseiülemast isa Gustav astus 1938. aastal, pärast Austria liitmist natsi-Saksamaaga natside parteisse. Kuid tõenäoliselt suurem mõju oli väikesele Arnoldile siiski ühel teisel mehel, sest Gustav olevat pööranud enam tähelepanu vanemale pojale Meinhardtile. “Arnold ei ole mingi nats ja pole seda kunagi olnud,” kinnitas kohapeal asja uurimas käinud USA ajalehe The Christian Science Monitor reporterile Alfred Gerstl ehk seesama mees, kelle käe all Arnold üles kasvas.
Annetab Wiesenthali keskusele
Arnold tutvus Gerstliga (või vastupidi) jõutreeningul koduküla lähedases Thalersees, kus ta käis lihaseid kasvatamas koos Gerstli pojaga. Pooleldi juudist Gerstl oli ooperilaulja ja kehakultuurientusiast, kes hiljem sai Austria senati esimeheks ja kes on vahepeal maailmakuulsaks saanud Arnoldi sõber siiamaani.
Schwarzenegger ise on öelnud, et ta ei teadnud midagi sellest, mida tegi tema isa sõja ajal. Ning et isa kuulumisest natsiparteisse sai ta teada alles pärast seda, kui oli lasknud möödunud kümnendi algul Simon Wiesenthali keskusel asja uurida.
Võimalik, et kubernerikandidaat ongi selles osas üsna aus, sest sõjajärgses Austrias oli üldrahvalikuks kombeks eirata Austria ja austerlaste rolli Hitleri tegudes. Kummalise enesesisenduse tulemusel usuti, et Austria oli Kolmanda Reichi ja selle austerlasest füüreri süütu ohver, kuigi nii enne kui pärast Anschlussi oli natsipoliitika toetajaid Austrias küllaga.
Too teadagi natsikurjategijaid (või pigem küll juutide tapjaid) jälitav Wiesenthali keskus aga tunnistas pärast veel üht Schwarzeneggeri taustauurimist alles möödunud kuul, et pole leitud mingit tõendusmaterjali, mis viitaks Gustav Schwarzeneggeri seotusele natsikuritegudega. Tõsi, juba aastaid on Arnold olnud üks heldemaid annetajaid sellelesamale keskusele – tšekk laekuvat iga filmi valmimise ehk järjekordse miljonitehonorari saamise järel.
Nii et kubernerikandidaat peaks nagu puhas poiss olema. Kuid siiski on konservatiivsemas Ameerika meedias ikka ja jälle kergitatud või ka kortsutatud kulmu Arnoldi sõpruse peale Kurt Waldheimiga, kunagise ÜRO peasekretäri ja Austria presidendiga, kes oli varjanud tõsiasja, et ta teenis natsiarmee üksuses Balkanil.
Schwarzenegger ei varjanud head läbisaamist sõjakuritegudes süüdistatuga sugugi, kutsudes ta muuseas ka oma pulma 1986. aastal, mil ta abiellus president John F. Kennedy nõo Maria Shriveriga.
Arnoldi teiseks isaks nimetatud Gerstl, kes nüüd elab Grazis, kus Arnold omal ajal keskkoolis käis ja kulturistikarjääri alustas, peab teda sellest sõbrasuhtest hoolimata veendunud antifašistiks. Tundubki, et vaid kubernerikandidaadi minevikus tuhnivad Ameerika ajakirjanikud usuvad leidvat mingit natslikkust.
Arnold endast
Poliitilistest ambitsioonidest: “Ma tahaksin pigem olla California kuberner, kui et mulle kuuluks Austria.”
Sellest, mis ärgitab teda kandideerima: “Minu poliitilistel ambitsioonidel pole mingit pistmist võimuihaga. Ma tahan inimesi aidata. Ma võlgnen neile midagi pärast kõike seda, mida nad on minu heaks teinud.”
Milline juht ta on: “Ma ei salli mingit jama. Ma pean olema nagu viie tärniga kindral. Mul pole läbipõrumiseks aega.”
Miks talle meeldivad pühad: “Mulle meeldib tänupüha. See on ainus kord Los Angeleses, kui saab näha naturaalset rinda (viidates tavapärasele tänupüharoale, küpsetatud kalkunile – toim).”
Rikkusest ja õnnest: “Raha ei tee õnnelikuks. Mul on nüüd 50 milli, aga ma olin sama õnnelik ka siis, kui mul oli 48 miljonit dollarit.”
Oma treeningreiimist (1979. aasta intervjuus): “(Lihaste)pumpamine on nagu hea seks. Ma teen seda kaks, mõnikord kolm korda päevas. Iga kord kui pumpan, tunnen end hästi. Tunne on, nagu seksiks terve päeva.”
Teised Arnoldist
Näitleja Robin Williams: “Arnold Schwarzenegger on tõesti mänginud paljudes filmides, aga rääkinud neis vähem dialooge kui ükski teine näitleja, välja arvatud ehk Lassie, see koer.”
Näitlejanna Jamie Lee Curtis: “Mina olen tundnud Arnoldit pikka aega ja hindan teda ikka väga kõrgelt. Arnold on perfektne dentelmen ja pühendunud pereisa.”
Ameerika filmikriitik Leonard Martin: “Arnoldi kandideerimine kuberneriks on suurim asi, mis komöödiakirjanike rõõmuks on juhtunud.”
